Otsi

Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal

ELi sanktsioonid Venemaa vastu pärast viimase sissetungi Ukrainasse Euroopa Komisjoni veebilehelt

Uuriva ajakirjanduse organisatsiooni Correctiv ülevaade sanktsioonidest ja nende mõjust. 


Järgnevates kirjutistes analüüsitakse majandussanktsioonide geopoliitilisi stsenaariume, samuti sanktsioonide mõju finantsstabiilsusele, majandusele samuti ka Aafrika riikidele ning seoseid Hiina ja Indiaga. 

Uuringuid ja analüüse: 

Loe edasi “Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal”

Vene propaganda uued arengud

Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!

Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.

Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).

Loe edasi “Vene propaganda uued arengud”

AASTA OLI 1992

1992. aasta oli iseseisvuse taastanud Eestile keeruline aeg – rasked majanduslikud olud, vene vägede jätkuv viibimine Eesti territooriumil, kuritegevus. Kuid sellesse aastasse jäävad ka olulised sündmused, mis mõjutasid eestimaalaste elu. Suvel võeti käibele oma raha – Eesti kroon, sügisel tuli kokku Riigikogu VII koosseis ja valiti Eestile president. Arendati hoogsalt välissuhtlust ja algasid läbirääkimised Venemaaga vägede väljaviimiseks. 

OLULISED SÜNDMUSED

11. jaanuaril kehtestati Eestis talongimajandus. Ühele inimesele oli ette nähtud 0,5 l piima päevas, 1,5 kg leiba nädalas, 400 g võid kuus, 500 g juustu kvartalis. 

Foto: E. Prozes 
EFA

23. jaanuaril kuulutas Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi territooriumil asuva endise Nõukogude Liidu relvajõudude halduses oleva vara Eesti Vabariigi omandiks. 

Nõukogude Armee Kopli piirivalvekordoni üleandmine Piirivalveametile. Foto: E. Prozes 
EFA 
Loe edasi “AASTA OLI 1992”

Mariupol: nuta süda, nuta*

Viimastel nädalatel kõige rohkem tähelepanu äratanud teemaks seoses sõjaga Ukrainas on osutunud Mariupol ning sealt evakueeritavad võitlejad ja tsiviilelanikud. Uudised Azovstali terasetehasest raputasid maailma ja alavääristasid sõnu, millega võinuks sealset olukorda kirjeldada. Kuid uudiseid ja sõnumeid Mariupolist tuleb siiski edastada, mis omakorda tähendab, et tuleb leida sõnu. Järgneva meediavaatluse eesmärk on näidata, kuidas on kirjeldanud Azovstali evakueerimisprotsessi nii kodu- kui ka välismaised meediaväljaanded.

Praegusel ajal on väga oluline sõnastada uudiseid hoolikalt, korrektselt ja üheselt mõistetavalt. Ajakirjanikud tõttavad uudist lugejateni toimetama nii ruttu kui võimalik, kuid tihtipeale juhtub, et teised väljaanded võtavad sellesama sõnastuse üle ka oma kirjutistesse. Aga kes võtab siis vastutuse kirjapandud sõnade eest?

Loe edasi “Mariupol: nuta süda, nuta*”

Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud

Vaenu õhutamine nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias on karistatav. Riigid on oma karistuseseadustikes selle ühel või teisel viisil ka sätestanud. Ukraina sõja valguses kerkis päevakorda küsimus teatud sümbolite kasutamise kriminaliseerimisest. Saksamaal otsustasid nt Baieri ja Alam-Saksi liidumaa keelata Z-tähe kui sümboli avaliku kasutamise massiüritustel. Seejuures toetusid nad Saksa karistusseadustikule (StGB, § 140 p 2) ja rahvusvahelise karistusseadustikule (VStGB, § 13).

Pakume teemakohaseks lugemiseks valiku raamatuid, uuringuid ja artikleid erinevate riikide praktikast.

RAAMATUD ja UURINGUD
A more inclusive and protective Europe: extending the list of EU crimes to hate speech and hate crime (2021)

Alkiviadou, Natalie ; Mchangama, Jacob ; Mendiratta, Raghav. Global handbook on hate speech laws (2020)

Disinformation and propaganda: impact on the functioning of the rule of law and democratic processes in the EU and its Member States (2021)

Trips-Hebert, Roman. Das strafbare Verwenden von Kennzeichen verfassungswidriger und terroristischer Organisationen : § 86a StGB im Spiegel der Rechtsprechung (November, 2021)

Loe edasi “Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud”

Uuemat andmekaitse kirjandust 

28. jaanuaril on Euroopa  andmekaitsepäev. See päev kutsuti ellu selleks, et tõsta inimeste teadlikkust isikuandmete töötlemisest ning võimalustest kaitsta enda privaatsust ühe uuenevas tehnoloogilises keskkonnas. 

Loe edasi “Uuemat andmekaitse kirjandust “

Euroopa Liidu info vahendamine Rahvusraamatukogus jätkub 2022. aastal teistmoodi 

Seoses Riigikantselei eelarvekärbetega ei jätka senisel kujul tegevust 1998. aastal alustanud Euroopa Liidu infokeskus Eesti Rahvusraamatukogus (RaRa).

Loe edasi “Euroopa Liidu info vahendamine Rahvusraamatukogus jätkub 2022. aastal teistmoodi “

30 aastat koostööd ÜROga

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude perioodi vältel. 

Eesti Rahvusraamatukogu sai ÜRO hoiuraamatukoguks 27. mail 1993. aastal.

Rahu, julgeolek ja inimõigused on ÜRO peamiseid väärtusi ja samuti jätkusuutlik areng on endiselt üks tähtsamaid 21. sajandi väljakutseid. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka olulisel kohal ÜRO tegevustes.  

ÜRO raamatuid saab lugeda UN iLibrary vahendusel ja Rahvusraamatukogust laenutada
Vaata veel Dag Hammarskjöld Library

ÜRO uuemad raamatud

Our Common Agenda – Report of the Secretary-General
ÜRO 75 aastapäeval on maailm koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia osas läbinud oma suurima testi pärast Teist maailmasõda. See aruanne vastab ÜRO liikmesriikide üleskutsele esitada soovitusi meie ühise tegevuskava edendamiseks ning praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastamiseks.

Mapping for a Sustainable World
See on ÜRO ja Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni ühine väljaanne teemal, kuidas kartograafia aitab paremini mõista, jagada ja edastada säästva arengu eesmärkide (SDGS) olekut. Sellised visualiseerimised muudavad selgemaks väljakutsed ja edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, lihtsustades  teadlikkuse tõstmist sellest.

The State of Global Peace and Security
See aruanne toob esile relvastatud konfliktide ja vägivalla areneva olemuse, uurides seitset peamist suundumust, mis on seotud ülemaailmse rahu ja julgeolekuga täna.
Lisaks aitab see kaasa mõistmaks, mis on toimunud ÜRO 75. tegevusaasta jooksul ja sellega seoses kannab see ka maailma ühe suure humanisti Nelson Mandela vaimu ja tarkust. Nagu Mandela ise kuulutas, „rahu ei tähenda ainult konflikti puudumist; rahu on keskkonna loomine, kus kõik saavad õitseda, olenemata rassist, nahavärvist, usust, soost, klassist või muudest sotsiaalsetest erinevustest.

Investing in the Sustainable Development Goals: The Role of Diplomats
See käsiraamat on mõeldud peamiselt diplomaatidele, kaubandusatašeedele ja kaubandusesindajatele ning pakub juhiseid, kuidas edendada ja hõlbustada investeeringuid säästva arengu eesmärke edendavatesse projektidesse. See hõlmab rahastamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030, erasektori rolli iga eesmärgi saavutamisel ning viise, kuidas diplomaadid saavad selles protsessis praktiliselt osaleda.

NII ME ELASIME SIIS …

AASTA OLI 1991

30 aastat tagasi sai Eesti taas iseseisvaks. 20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.

Loe edasi “NII ME ELASIME SIIS …”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑