Otsi

Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?

Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges / Martin Ebers, Marta Cantero Gamito (eds.). – Cham : Springer, 2021. – IX, 167 lk.

Tehisintellekti ja roboteid kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades. Algoritmide abil tehtud otsustel on üha suurem mõju nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale. Kuigi tehnoloogiate arendamine võib parandada meie elu ning olla majanduse vaates tervitatav, võib nende kasutamine teisalt viia nt tsensuuri, manipuleerimise, kallutatuse, sotsiaalse diskrimineerimise, eraelu puutumatuse või omandiõiguste rikkumiseni. Üle maailma otsitakse võimalikke lahendusi tehisintellekti seadustamiseks ning arutelud andmepõhiste tehnoloogiate kasutamise mõjust, õiguslikest ja eetilistest aspektidest on igati aja- ja asjakohased.

Springeri kirjastuse uue raamatusarja Data Science, Machine Intelligence, and Law eesmärgiks on aidata kaasa teadusharude vahelisele teadlikule dialoogile andmepõhiste süsteemide võimalustest ja riskidest. Lugejateni jõudis sarja esimene raamat Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges. Kaheksas peatükis käsitletakse muuhulgas tehisintellekti ja algoritmide mõju põhiõigustele (privaatsuse kaitse), kriminaalmenetlusele (õiglane menetlus), tööõigusele (töötajate kiibistamine), aga ka internetireklaamiga manipuleerimist, masin- ja süvaõpet ning tehisintellekti loomingu autoriõigusi.

Raamatut saab laenutada kontaktivabalt või Rahvusraamatukogu 6. korruse lugemissaalist: https://www.nlib.ee/et/laenuta

Tehnokraatia + populism

Christopher J. Bickerton, Carlo Invernizzi Accetti. Technopopulism: The New Logic of Democratic Politics – Oxford : Oxford University Press, 2021.

Loe edasi “Tehnokraatia + populism”

Poliitilise filosoofia klassika ja tänapäev

Kes vastutab kui riik vastutab?

Sean Fleming. Leviathan on a Leash: A Theory of State Responsibility. Princeton – Oxford : Princeton University Press, 2020.

Loe edasi “Poliitilise filosoofia klassika ja tänapäev”

ÜRO puuviljade ja köögiviljade aasta

ÜRO rahvusvahelise puuviljade ja köögiviljade aasta
A/RES/74/244
Tervisliku toitumise teemaga toimub teadlikkuse tõstmine ja tähelepanu suunamine mitmekesise, tasakaalustatud ja tervislikule toitumisele ja eluviiside propageerimisele puu- ja köögiviljade tarbimise kaudu.

Toitumisalaseid e-raamatuid loe siit:
ÜRO ; WHO ja OECD iLibrary

Tervisliku toitumise teemalisi raamatuid saab ESTERi kaudu laenutada
Täpsemalt loe siit: https://www.nlib.ee/et/laenuta

The International Year of Fruits and Vegetables, 2021, background paper /FAO. – Rome, Italy : FAO, 2020 – 82 lk.

The State of Food Security and Nutrition in the World 2020 /FAO. – Rome, Italy : FAO, 2020 – 320 lk.

Raamatutes käsitletakse puu- ja köögiviljade tarbimise ja säästva tootmise edendamist, mis aitab kaasa säästvatele toidusüsteemidele. Veel saab teada  täpsemalt ladustamise, transpordi, kaubanduse, töötlemise, ümberkujundamise, jaemüügi ja jäätmete vähendamise ning nende protsesside koostoimest. Väiketootjate, sealhulgas talunike integreerimine kohalikesse, piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse tootmis- ja tarneahelatesse puu- ja köögiviljade jätkusuutlikuks tootmiseks ja tarbimiseks. Tunnustatakse puu- ja köögiviljade, sealhulgas põllumajandustootjate panust toiduainetega kindlustamisse.

WTO innovatsioonist digitaalajastul

World Trade Report 2020: Government policies to promote innovation in the digital age /World Trade Organization. – Geneva : WTO, 2020. – 208 lk.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni aruandes tutvustatakse võimalusi, kuidas WTO on innovatsiooni toetanud, sealhulgas kaotanud Interneti- ja telekommunikatsioonitaristu toodete tariifid, stimuleerinud e-kaubandust, liberaliseerinud internetiteenuseid ning pakkunud stabiilset raamistikku ülemaailmsete ja avatud standardite ning intellektuaalomandi kaitse arendamiseks.

Aruandes leitakse, et 115 riiki on kehtestanud uue tööstuspoliitika ning muud digitaalse ja tööstuse arengustrateegiad, mille eesmärk on soodustada üleminekut digitaalmajandusele. Veel tuuakse välja mitmeid uusi vahendeid, mida kasutatakse digitaalmajandusele ülemineku toetamiseks.

WTO Peanõukogu märgib, et pandeemia COVID-19 on kiirendanud digitaalse innovatsiooni ja e-kaubanduse kasutuselevõttu ning pannud riigid tugevdama poliitikat, mille eesmärk on majanduskasvu hoogustada innovatsiooni ja tehnoloogia täiendamise kaudu.

WTO väljaandeid loe lisaks
https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/publications_e.htm

Sõida rongiga!

2021. aasta on Euroopas kuulutatud raudteeaastaks.

See on Euroopa Komisjoni algatus, millega rõhutatakse raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eeliseid.  
Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid oma otsuses algatuse heaks 2020. aasta detsembris.

2021. aastal on raudteetranspordi nähtavuse suurendamiseks kavas võtta kogu Euroopas mitmesuguseid meetmeid, et ärgitada kodanikke ja ettevõtjaid rongiga sõitma ning saavutada vastavalt ELi rohelisele kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 

ELis tekitab raudteetransport vähem kui 0,5% transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on raudteevedu üks kõige säästvamaid reisijate- ja kaubaveo vorme. 
Sellest hoolimata liigub raudteel vaid ligikaudu 7% reisijatest ja 11% kaupadest. Aegunud taristu, vananenud ärimudelid ja suured hoolduskulud on mõned neist takistustest, mis tuleb ületada, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. 

Euroopa Komisjon on käivitanud raudteeaasta veebilehe, kus saab ülevaate algatustest, meetmetest, üritustes ning projektidest, mida Euroopa eri paigus tehakse.

Allikad: Euroopa Parlamendi pressiteade, 29.01.2021
Euroopa Komisjoni pressiteade, 30.12.2020

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) e-raamatukogu ja majandusanalüüsid

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 190 riigist koosnev organisatsioon, mille ülesanne on edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, kindlustada finantsstabiilsust, hõlbustada rahvusvahelist kaubandust, edendada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Rahvusvahelise Valuutafondi e-raamatukogu IMF eLibrary sisaldab analüüse ja uurimistöid ning lugeda saab perioodikat, raamatuid ja dokumente. Andmebaas pakub majandusarengu prognoose globaalsel ja riiklikul tasandil, näiteks leiab siit riigipõhist statistikat maksebilansi, inflatsiooni, eelarve näitajate, tarbekauba hindade ja kaubanduse kohta.
IMF e-raamatukogu on kõigile tasuta.

IMF majandusanalüüsid
World Economic Outlook, October 2020 : A long and difficult ascent / International Monetary Fund. Research Dept.:IMF. – 2020.
Ehkki hiljutised vaktsiinide heakskiitmised on tekitanud lootusi pandeemia pöördumiseks sel aastal, aga siiski on uuenenud lained ja viiruse uued variandid, mis panevad muretsema. Ebakindluse tingimustes prognoositakse maailmamajanduse kasvu 2021. aastal 5,5% ja 2022. aastal 4,2%.

Global Financial Stability, October 2020 : Bridge to recovery / International Monetary Fund. Monetary and Capital Markets Department : IMF. – 2020.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi. Viiruse ohjeldamiseks vajalikud meetmed on käivitanud majanduslanguse. Viimane ülemaailmne finantsstabiilsuse aruanne näitab, et finantssüsteem on juba tundnud dramaatilist mõju ja kriisi edasine tugevnemine võib mõjutada ülemaailmset finantsstabiilsust.

Fiscal Monitor Reports. October 2020 : Policies for the Recovery / International Monetary Fund. Fiscal Affairs Dept.: IMF. -2020.
IMF uus eelarve aruanne näitab, et riiklike investeeringute suurendamine arenenud ja areneva turumajandusega riikidesse võib aidata elavdada majandustegevust ajaloo  sügavaimast majanduslangusest. Samuti võiks see luua miljoneid töökohti otse lühiajaliselt ja miljoneid kaudsemalt pikema perioodi jooksul. Riiklike investeeringute suurendamine 1 protsendi võrra SKPst võib tugevdada usaldust majanduse taastumise vastu ja suurendada SKT 2,7 protsenti, erainvesteeringuid 10 protsenti ja tööhõivet 1,2 protsenti.

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…”

Perekonnaõigus 21. sajandil

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.

Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.

PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.

Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.

Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.

Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn,  2016, lk. 59-92.

Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.

Oliphant, Robert E. Family law. – New York,  [2016]. – 746 lk.

Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑