Otsi

Open Search
silt

võrdlev analüüs

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus” →

0

Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses

Kes on terrorismis kahtlustatav isik? Kuidas vahetavad riigid infot selliste isikute kohta? Missugused on abinõud terrorikuritegude ennetamiseks? Need on terrorismi ennetamise ja terrorikuritegude uurimisega seotud küsimused, mida käsitletakse 2017. aasta detsembris avaldatud uuringus EU and Member States’ policies and laws on persons suspected of terrorism-related crimes. Analüüsitakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikat ning õigusloomet Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia näitel.

Loe lisaks:
Kastemäe, Merri. Õiguslikud probleemid välisvõitlejatega seotud terrorikuritegude menetluses : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse osakond; juhendaja René Värk. – Tartu : Tartu Ülikool, 2016. – 70 lk.

Vainola, Liis. Terrorikuriteo ettevalmistamise karistatavusala piiritlemine : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, karistusõiguse osakond; juhendaja Rauno Kiris. – Tallinn : Tartu Ülikool, 2017. – 93 lk. Loe edasi “Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses” →

0

Balti riikide õiguse võrdlev analüüs – esimene kolme riigi koostöös

The law of the Baltic States / ed. by Tanel Kerikmäe, Kristi Joamets, Jānis Pleps, Anita Rodiņa, Tomas Berkmanas, Edita Gruodytė. – Cham : Springer, 2017. – XV, 534 lk.

Eesti, Läti ja Leedu õigusteadlaste esimese rahvusvahelise koostööprojekti tulemusena on valminud kolme riigi õigussüsteemi võrdlev analüüs – The law of the Baltic States. Projekti eesmärgiks oli anda süsteemne ülevaade kolme riigi õiguse arengust ja õigussüsteemist, analüüsida õigusvaldkondade eripärasid, aga ka õppida üksteiselt ja leida ühiselt parimaid lahendusi kogu regioonile. Mahukas teos tutvustab iga riigi õiguse hetkeolukorda, arengusuundi ja eripärasid ning käsitleb riikide õiguskorda ka rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse vaates. Loe edasi “Balti riikide õiguse võrdlev analüüs – esimene kolme riigi koostöös” →

0

Põhiseaduse keelest ja mõttest Euroopas

European constitutional language / András Jakab. – Cambridge : Cambridge University Press, 2016.

Euroopa põhiseaduslik integratsioon ning põhiõiguslike ühtsete normide tunnustamine Euroopas on viimastel aastatel üha aktuaalsemaks muutumas. Raamatus European constitutional language võtab Ungari Teaduste Akadeemia sotsiaalteaduste keskuse õigusuuringute instituudi direktor András Jakab kokku oma peaaegu 10 aastast kestnud uurimistöö. Autorit huvitab keel – terminoloogia kujunemine, normid ja tõlgendused. Ta analüüsib kasutatavat sõnavara ja grammatikat riigiõigusteooria Euroopa traditsioonis. Autori eesmärgiks on uurida sotsiaalsete ülesannete keelelise väljenduse esialgset ja ajas muutunud tähendust. Kuivõrd sõnavara peegeldab kehtivaid põhimõtteid ja arenguid ühiskonnas ning poliitikas? Missugused on ühised ja erijooned Euroopa riikide põhiseadustes? Mida tähendab Euroopa põhiseadus? Oma töös toetub autor ka ingliskeelses õigusteaduses varem käsitlemata teostele, mis annavad alust uuteks arusaamadeks Euroopa riigiõiguse diskursuses.

 

 

 

0

Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid

Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta aprillis ülevaate EU Justice Scoreboard, mis võrdleb Euroopa Liidu liikmesriikide justiitssüsteemide tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. Erinevalt eelmistest aastatest pöörati sellel aastal tähelepanu  kohtusüsteemi sellistele aspektidele nagu kodanike ligipääs õigusemõistmisele ja kohtutega suhtlemise kanalid. Esimest korda peatuti ka rahapesuga seotud kriminaalasjade menetluste pikkusel.

Võrdlustabelite eesmärgiks ei ole hinnata õigusemõistmise toimimist liikmesriikides, vaid anda usaldusväärset infot kohtusüsteemi arendamiseks ja õigusemõistmise täiustamiseks. Infot ülevaate koostamiseks kogutakse erinevatest allikatest. Olulisimad andmed saadakse Euroopa  Nõukogu õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjonilt (CEPEJ), aga ka Euroopa kohtute nõukogude võrgustikult, Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühenduselt, Euroopa advokatuuride ja õigusliitude nõukogult (CCBE) ning Euroopa Liidu õigusloome valdkondlikelt komisjonidelt.

Loe edasi “Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid” →

0

Vanus ja töösuhted

Vananev elanikkond mõjutab tööturgu. Töösuhted on muutunud paindlikumaks ning tööturg peab kohanema muutustega, sh tööjõu vanusega. Vanuselise diskrimineerimisega seotud küsimused nõuavad üha suuremat tähelepanu. Eraõiguse professorite, Lundi ülikooli õigusteaduskonna uurimisprogrammi Norma juhi Ann Numhauser-Henningi ja dekaani Mia Rönmari koostatud mahukas käsitlus Age discrimination and labour law : comparative and conceptual perspectives in the EU and beyond analüüsib mittediskrimineerimise regulatsioonide ja tööõiguse vastastikuseid seoseid Euroopa Liidu ja üheksa liikmesriigi (sh Soome ja Leedu) riigisiseses õiguses. Vaadeldakse ka arenguid Austraalias, Jaapanis, Ladina-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Ameerika Ühendriikides ning Euroopa Kohtu praktika mõju.

Teemakohaseks lisalugemiseks väike valik uuemat kirjandust ja artikleid otsinguportaalist:

Challenges of active ageing : equality law and the workplace / Simonetta Manfredi, Lucy Vickers (eds.). – London : Palgrave Macmillan, 2016. – XXVIII, 345 lk. Loe edasi “Vanus ja töösuhted” →

0

Õigussüsteemide võrdlus

Euroopa Nõukogu (EN) avaldas oktoobris Euroopa õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) raporti European judicial systems. Efficiency and quality of justice, milles võrreldakse ENi 45 liikmesriigi (sh Eesti) õigussüsteeme. Vaadeldakse kohtute eelarvet, koosseisu, töökorraldust, kohtuasjade hulka ja kohtute töö kvaliteeti ning tuuakse välja valitsevad arengusuunad kohtute tegevuses.

Analüüsi lisana valmis mahukas ülevaade IT-lahenduste kasutamisest kohtutes. Vaata: Use of information technology in European courts.

Koos raportitega esitleti uut vaba juurdepääsuga dünaamilist andmebaasi CEPEJ-STAT, mis sisaldab ENi liikmesriikide õigussüsteemidega seotud erinevaid andmeid.

Väikest kokkuvõtet Eesti õigussüsteemi osast raportis vaata www.kohus.ee.

Täiendasime ka meie ajaveebi õiguse andmebaasi Euroopa riikide kohtusüsteemide ja konstitutsioonikohtute linkidega. Vaata siit.

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑