Rahvusvahelised suundumused kinnitavad populismi ja autoritaarsuse levikut tänapäeva maailmas. Kuidas kaitsta sõnavabadust, kuid tõkestada väärinfo levi(ta)mist, on küsimus, millele otsitakse vastust riikide tasandil. Seetõttu on igati asjakohane tutvuda Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse kahe värske uuringuga Disinformation and propaganda – impact on the functioning of the rule of law in the EU and its Member States ja Regulating disinformation with artificial intelligence.
Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.
Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.
Joanna M. Burkhardt. Combating fake news in the digital age. – Chicago, IL : ALA TechSource, [2017].
Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) järjekordses tehnoloogiaraportis antakse ülevaade libauudiste ajaloolisest arengust ja levitamisviisidest. Analüüsitakse, kuidas tehnoloogia areng infoga manipuleerimisele kaasa aitab ning milliseid pingutusi teevad sotsiaalmeediaplatvormid ja otsimootorid valeteabega võitlemiseks.
Kuna tarkvara esialgu veel libauudistega võidelda ei suuda, on oluline arendada infopädevust – ja see on raamatukoguhoidjate tööpõld.
Loe veel:
Kuidas ära tunda valeuudiseid ja ebausaldusväärset infot?
Barclay, Donald A. Fake news, propaganda, and plain old lies : how to find trustworthy information in the digital age. – Lanham : Rowman & Littlefield, [2018]. – 228 lk.
USA staažika raamatukoguhoidja, õppejõu ja infopädevuse asjatundja kirjutatud teos õpetab petlikku informatsiooni ära tundma, info usaldusväärsust hindama ja kõige väärtuslikumat teavet üles leidma. Selgitatakse libauudiste fenomeni ajaloolist arengut ja eesmärke. Eraldi peatükid on teadusinfo ja statistika hindamise ja loogikavigade kohta. Autor rõhutab, kui tähtis on langetada olulisi poliitilisi, ühiskondlikke, teaduslikke jm. otsuseid, tuginedes usaldusväärsele informatsioonile. Esile tuuakse infopädevuse erilist otstarbekust ammendamatus digimaailmas.
Loe valeuudistest veel siit.
„Fake news“ ehk valeuudised ja „post-truth era“ ehk tõejärgne ajastu on saanud aktuaalseks teemaks, mida kajastatakse nii Eesti kui ka välismeedias. Valeuudiste mõjust ja tulemustest kirjutatakse just poliitika mõjutamise valguses. Termin „post-truth“ pälvis Oxfordi sõnaraamatutelt 2016. a. aasta sõna tiitli, kuna seda on kasutatud sagedasti, eriti Brexiti ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste valguses.
Barclay, Donald A. Fake news, propaganda, and plain old lies : how to find trustworthy information in the digital age. – Lanham : Rowman & Littlefield, [2018]. – 228 lk.
Valik artiklitest, kus analüüsitakse valeuudistega seonduvat. Muu hulgas juhitakse tähelepanu ka sellele, kuidas valeuudiseid ära tunda.
Penny, Laurie. Escape from Reality: Fake News Sells Because People Want It to Be True. // New Statesman. Vol.146, (2017), Jan. 20, p.18. (Loe artiklit Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.) Loe edasi “Kuidas märgata valeuudiseid?”
parlafon.com 