Käesoleva aasta augustis avaldas Amnesty International uue raporti, mis kajastas Vene-Ukraina sõja viimaseid sündmusi. Selle sisule reageerisid tugevasti nii Ukraina valitsus kui ka väliseksperdid.
Minu eesmärk on tuua esile mõned ebakõlad, mis ekspertide sõnul annavad märku raporti koostajate ebapädevusest ning kohati nappivast tõendusmaterjalist. Amnesty Internationali (AI) koostatud raport on mahult üsna väike, kuid esmapilgul paistab olevat sisukas. Seal tsiteeritakse kohalikke elanikke Ukraina piirkondadest, mille lähedal käivad ägedad lahingud ning antakse hinnanguid sõjategevuse käigule. Aga milles on siis konflikt?
Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!
Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.
Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.
Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.
Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!
parlafon.com 