Otsi

silt

ÜRO

Tulevik on praegu

„Meie maailm, nagu me seda tunneme ja tulevik, mida me soovime, on ohus.“ Nii alustab oma eessõna üleilmse kestliku arengu 2019. aasta aruandele ÜRO peasekretär António Guterres. Aruande „Tulevik on praegu: teadus kestliku arengu saavutamise teenistuses” koostajad nõuavad kiiret ja kooskõlastatud tegutsemist ning hoiatavad, et eesmärgi – vaesuseta maailm, kus on tagatud kõigi heaolu – saavutamine aastaks 2030 on endiselt võimalik, kuid ainult siis, kui inimeste ja looduse vahelised suhted muutuvad põhjalikult ja sotsiaalne ebavõrdsus väheneb.

reportfuture3Majanduskasvu saavutamine materiaalsete kaupade tarbimise suurendamisega ei ole globaalsel tasandil enam tulemuslik. Prognooside kohaselt peaks materjalide globaalne kasutus aastatel 2017–2060 peaaegu kahekordistuma, 89 gigatonnilt 167 gigatonnini, vastavalt kasvavad ka kasvuhoonegaaside heitkogused ja tootmise muud toksilised mõjud. Senise kursi muutmiseks peab maailm teadusliku lähenemisega ümber kujundama inimtegevuse võtmevaldkonnad, sealhulgas toidu, energia, tarbimise, tootmise ning linnade olemuse ja toimimise, arvestades keskkonnahoidu ja inimeste heaolu. reportfuture5Eesmärgi saavutamine nõuab tugevat poliitilist tahet ja pühendumust ning tuleb silmas pidada, et puuduvad kõigile sobivad lahendused. Oma panuse saavad anda kõik, üksikisikutest riikideni.

Aruandega saab tutvuda siin

reportfuture6

Hoolime loodusest

ÜRO peasekretär António Guterres rõhutas 2017. aasta keskkonnaassambleel, et me püüdleme puhtama ja tervislikuma planeedi poole, reostuse vähendamine aitab parandada rahvatervist, lahendada kliimamuutusi ning kaitsta elu maal ja merel.
Keskonnaminister Siim Kiisler ÜRO keskkonnaassambleel: Eesti võitleb reostuse vastu innovatsiooniga.

2018 on Euroopa Kultuuripärandi aasta ja tutvume täpsemalt UNESCO looduspärandiga.

Kõigil neil teemadel saab vaadata RR õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis näitust „Hoolime loodusest“
Näitusel eksponeerime ÜRO, UNESCO ja OECD dokumente, raamatuid, fotosid ja rahvusvahelisi lepinguid looduskaitse teemadel. Näitus jääb avatuks 6. aprillini.
Olete oodatud!

Kuidas leida keskkonnaalaseid dokumente ja raamatuid? Loe edasi “Hoolime loodusest”

Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga

Laste- ja noortekultuuri aasta tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus „Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga“. Näha saab ÜRO, UNESCO, UNICEFi, ILO, OECD, WHO ja Euroopa Nõukogu väljaandeid. Veel on väljapanekud lastest migratsioonikriisis ja laste õigustest digitaalses keskkonnas.
Näitus jääb avatuks 21. juulini.

Valik raamatuid näituselt:
ÜRO
Globalization of child law : the role of the Hague conventions (1999)
Lapse õigused (2015)
Laste heaolu (2013) Loe edasi “Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga”

Inimarengust Eestis ja maailmas

 

 

ÜRO inimarengu aruanne Human Development Report (HDR), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP),  reastab igal aastal maailma riigid inimarengu indeksi alusel.

Väljaanne aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides, kus inimarengu indeksi  põhjal järjestatud riikide edetabelis on Eesti koht jõudsalt kasvanud, tõustes 2020 aastaks 29 kohale. Käesolev aruanne näitab, et seisame silmitsi millegi põhimõtteliselt uuega loodusmaailmas ja analüüsib maailma võimaluste, rikkuse ja jõu tasakaalu. Vajalik on teha koostööd inimarengu edendamiseks ja muudatusi innovatsiooni nimel, siis toimuvad ka muutused maailmas.

Varasemaid väljaandeid leiab andmebaasist UN iLibrary

Eesti inimarngu aruanded on ilmunud 1995. aastast. 2006. aastast alates annab kogumikku välja SA Eesti Koostöö Kogu.

Koostöö Kogu nõukogu püstitab iga kahe aasta järel ilmuvale EIA-le peateema, mille sisustamiseks otsib Koostöö Kogu juht  konkursiga peatoimetaja. Peatoimetaja peab olema doktorikraadiga teadlane (eelistatavalt professor) Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis ning artiklite autorid peavad tulema vähemalt kolmest Eesti ülikoolist.

E-valitsus ja e-riik

Eesti e-tehnoloogia on jätkuvalt tema üheks tugevaimaks küljeks.
ÜRO aruandes E-Government in Support of Sustainable Development on Eesti asetatud nimekirja 193 riigi hulgas 13. kohale.

Eesti tõusis 2014. aasta reitinguga võrreldes kahe koha võrra ja 2012. aastaga võrreldes seitse kohta ülespoole. Esimestel kohtadel olid ÜRO analüütikute hinnangul Suurbritannia, Austraalia, Lõuna-Korea ja Singapur.

ÜRO uuringu autorite poolt uuritud riigid reastuvad tabelis keskmise hinde alusel nelja põhiindeksit arvestades: veebiteenused (OSI), inimkapital (HCI), telekommunikatsiooni-taristu (TII), e-valitsuse areng (EGDI). Kõik need indeksid koosnevad omakorda arvukatest parameetritest: internetikasutajate suhtarv, laua- ja mobiiltelefoni kasutajate arv, avalike teenuste veebiportaalid ja nende kättesaadavus riigi kodanikele jt.
Statistilisi andmeid riikide kohta loe ÜRO veebist.

Lapse õigused

UNICEFi 70. aastapäeva tähistamiseks ilmus raamat For Every Child, Hope: UNICEF @ 70, 1946–2016, milles esitletakse tipphetki organisatsiooni tööst  lastega 1946. aastast kuni tänapäevani. Väljaanne rõhutab lootust paremale tulevikule tänu UNICEFi ja partnerite aktiivsele tegevusele. UNICEFi tegevus toetub 1989. aastal ÜRO Peaassambleel  vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioonile.

Vaata UNICEFi  aruandeid:
The State of the World’s Children 2016: A fair chance for every child
Clear the air for children (UNICEF)

Tutvu aktuaalsete teemadega ja loe uuemaid väljaandeid:

Lastekaitse Liit
Lasteombudsman
ÜRO Laste Õiguste Komitee
UNBISnet (ÜRO dokumendid jm väljaanded)
Euroopa Nõukogu veebileht
ILO statistika lapstööjõu kohta
UNESDOC (UNESCO väljaanded)
UNESCO haridusprogramm
OECD iLibrary
WHO IRIS (Maailma Terviseorganisatsiooni väljaanded)
IOM väljaanded (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon)

Loe migratsiooni küsimustest

Rahvusvahelise Migratsiooniorganistasiooni (IOM) eesmärk on:

– aidata riikidel toime tulla järjest suureneva migratsiooni haldamisega

– edendada migratsiooniküsimustest arusaamist

– julgustada sotsiaalset ja majanduslikku arengut läbi migratsiooni

– tagada migrantide heaolu ja inimväärikus Loe edasi “Loe migratsiooni küsimustest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑