Bernard Marr’i raamat tehisintellekti kasutamisest ettevõtetes toob praktilisi näiteid ja loob pildi, kuidas tehisintellekti ettevõtetes kasutatakse. Kirjutatud on ka mitmete tuntud ettevõtete nagu Tesla, Burberry, Coca-Cola, Samsung, Facebook ja veel paljude teiste kogemusest ja praktikatest. Raamatus on näiteid erinevatelt elualadelt – kaubandus, sotsiaalmeedia, tervishoid, teenuste pakkumine, tootmine, tööstus 4.0 jne.
Loodetavasti on see raamat inspiratsiooniks digitaalsete muutuste läbi viimiseks ja tehisintellekti rakendamiseks ettevõttes.
Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.
Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.
Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.
Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.
Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.
Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.
Raamat on välja antud küll aastal 2015, kuid selle sisu on jätkuvalt aktuaalne. Raamatus vaadeldakse robootika sotsiaalseid mõõtmeid: vaadeldakse tehisintellekti kasutamise projekte tööstuses ning nende projektidega seotud unistusi ja lootusi. Samuti selgitatakse, kas automaatika ja töötuse vahel on sotsiaal-majanduslikus süsteemis olemas seos. Peale selle käsitletakse tehisintellekti arendamisega kaasnevaid võimalikke tulevikulahendusi ja kirjeldatakse tehisintelligentsiga seotud eetika põhilisi ideesid. Veel vaadeldakse sõjanduses kasutatavate robotite süsteemi, pöörates erilist tähelepanu eetilistele küsimustele, mis tekivad relvastuse kavandamise, ehitamise ja kasutamise kohta.
Kuidas tehisintellekt mõjutab tööturgu? Milliseid valdkondi tehisintellekt enim mõjutab? Milline on inimmõistuse roll tehisintellekti arenedes – teevad need koostööd või mitte? Kuidas tehisintellekti kasutada erinevates valdkondades?
Sellised ja paljud teised küsimused võivad tekkida kui kõneletakse tehisintellekti arengust ja algoritmide kasutamisest.
Järgnevalt mitmeid raamatuid, artikleid, veebilehti jms, mis aitavad tehisintellektist rohkem teada saada.
Tööstus 4.0, robotid, isejuhtivad autod on tehnoloogia arenguga tuntuks saanud mõisted. Mida rohkem võetakse kasutusele automaatsüsteeme, seda sagedamini räägitakse tehisintellektiga seotud õigusest ja vajadusest ajakohastada seadusi. Tehnoloogia areneb rahvusvaheliselt, seadusi luuakse riikide tasandil. Kuidas õigus peaks lahendama tehnoloogia üldisest arengust tulenevaid, aga ka näiteks isejuhtivate sõidukite ja droonide kasutamisega kaasnevaid probleeme?
Rahvusvahelised eksperdid analüüsisid õiguslikku olukorda Saksamaal, Euroopas tervikuna ning Jaapanis, Koreas, Hiinas ja Ameerika Ühendriikides. Tulemused avaldati artiklikogumikus Robotics, autonomics, and the law, mis on nüüd ka meie lugejatele kättesaadav. Ülevaate kogumikus käsitletud teemadest leiate siit.
Robotid ja tehisintellekt on saanud osaks igapäevasest elust ja on mõjutamas erinevaid eluvaldkondi. See on kutsunud ellu vajaduse seada reeglistiku robotite kasutamisele. Euroopa Liidus arutatakse muu hulgas ka selle üle, kuidas robotid mõjutavad tulevikus tööd ja kas oleks vajalik ka robotite maksustamine. Loe analüüse Ethical Aspects of Cyber-Physical Systems ja European civil law rules in robotics : study for the JURI Committee.
