Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.
ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”
“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.
Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.
Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!
Iga-aastaselt avaldatav „Education at Glance“ on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud võrreldes teiste riikidega. Ülevaade analüüsib 35 OECD liikmesriigi ja lisaks Argentiina, Brasiilia, Hiina, India,Indoneesia, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika vabariigi haridussüsteeme.
Eestis, kus pooled õpetajad on üle 50aastased, on vaja õpetajaametisse meelitada uusi talente. Õpetajakoolituse õppekavade lõpetanute keskmine töötasu on võrreldes kõrgharidusega töötajate palkadega üks madalamaid.
Eestis on ajalooliselt olnud elanikkond kõrgelt haritud, nagu näitab 55-64aastaste kõrgharidusega elanike kõrge osakaal (35%) OECD keskmisega (26%) võrreldes.
Naisi on kõrgharidusõppe lõpetajate hulgas enam kui mehi, kuid nende töötasu moodustab vaid 70% meeste töötasust (pisut alla OECD keskmist, mis on 73%).
Loe siit: https://goo.gl/xMsjCw
parlafon.com 