Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.