Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.
1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”
1. jaanuaril möödus 25 aastat 13., 14. ja 15. liikmesriigi ühinemisest Euroopa Liiduga (EL). Liitumisele eelnes pikk ja keeruline läbirääkimiste periood. Palju vaidlusi põhjustasid põllumajanduse, regionaaltoetuste ja kalapüügikvootide küsimused ning panus ELi eelarvesse. Aasta enne ühinemist toimusid rahvahääletused.
Austria kodanikest hääletas ELiga liitumise poolt 66,6 % valijatest. 13. juunil 1994. aastal ehk järgmisel päeval pärast hääletamist avaldas Austria päevaleht Die Presse lootust, et Loe edasi “25 aastat Austria, Soome ja Rootsi ühinemisest Euroopa Liiduga”
Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.
Loe ka:
Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.
Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.
Kodanikupalga temaatika on pakkunud kõneainet kaua. Mitmetes riikides on katsetatud kodanikupalga maksmist või on see käimas praegu – näiteks Soomes, Itaalias, Hollandis jne. Šveitsis toimunud rahvahääletusel kodanikupalga kasutuselevõtmise idee piisavalt toetust ei leidnud.
Kodanikupalgaga seotud algatus ja info Eestis on leitav veebilehel Kodanikupalk Eestisse ja Euroopasse. Eestis ilmunud artikleid ja uudised kajastatakse Kodanikupalga Teataja blogis.
Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimist Eestis saab toetada siin.
Kodanikupalgast on räägitud ka Euroopa Parlamendis. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuses on koostatud ülevaade „Basic income: arguments, evidence, prospects“.
Järgnevalt valik artiklitest, raamatutest, analüüsidest ja uurimustest, mis käsitlevad kodanikupalga põhimõtteid, kodanikupalgaga seotud majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning suhestumist sotsiaalsüsteemi.
Basic income experiment 2017-2018
Colombino, U. Five Crossroads on the Way to Basic Income. An Italian Tour // Italian Economic Journal. Vol. 1 (2015), issue 3, p. 353-389.
parlafon.com 