Otsi

silt

sõnavabadus

Koroonaviirus, korruptsioon ja ajakirjanike kaitse

Koroonakriisi tõttu riikides rakendatud abinõud on puudutanud ka ajakirjandus- ja sõnavabadust ning juurdepääsu teabele. Ajakirjanike ülesandeks on eelkõige teavitada avalikkust, edastada erinevaid seisukohti ja teadmisi, vahendada sõltumatult ühiskonnas toimuvat. Üha rohkem tuleb neil oma tööd tehes (nt korruptsioonijuhtumeid, varjatud tehinguid vms avalikustades) seista silmitsi ähvarduste, laimu ja vägivallaga.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse juulis avaldatud uuring Safety of journalists and the fighting of corruption in the EU käsitlebki ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike turvalisuse tagamist. Missugused on õiguslikud ja poliitilised abinõud ning rahaline tugi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil selleks, et ajakirjanikud saaks täita oma ülesandeid. Analüüsitakse Taani, Ungari, Itaalia, Malta, Hollandi, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kogemust ning tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed arengusuunad. Juhtumitele tuginedes uuritakse kehtestatud piirangute ja erakorraliste meetmete mõju meedia-, ajakirjandus- ja sõnavabadusele, tehakse järeldusi ja antakse soovitusi. 

Vaata ka:
Platform to promote the protection of journalism and safety of journalists

Loe lisaks:
Freedom of expression and media in transition : studies and reflections in the digital age / ed. by Ulla Carlsson. – Göteborg : Nordicom, 2016. – 199 lk.

Awesta, Ambrogino G. Freedom of expression in a pluralistic world order (2015)
E-raamatu lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Sõnavabadusest uues meedias

Koltay, András. New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. – Oxford, UK : Hart Publishing, 2019. – XX, 260 lk.

 

Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias”

Väärinfo ja propaganda õiguse vaates

Rahvusvahelised suundumused kinnitavad populismi ja autoritaarsuse levikut tänapäeva maailmas. Kuidas kaitsta sõnavabadust, kuid tõkestada väärinfo levi(ta)mist, on küsimus, millele otsitakse vastust riikide tasandil. Seetõttu on igati asjakohane tutvuda Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse kahe värske uuringuga Disinformation and propaganda – impact on the functioning of the rule of law in the EU and its Member States ja Regulating disinformation with artificial intelligence.

Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.

Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.

Loe ka:
https://elik.nlib.ee/fookuses/vaarinfo/

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑