Uue aasta algus tõi kaasa ka uue Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi.
1. jaanuaril andis Soome teatepulga Euroopa Liidu värskeimale liikmesriigile, algas 6 kuud kestev Horvaatia eesistumisperiood. Horvaatia sai Euroopa Liidu liikmeks 2013. aastal ja kannab eesistujariigi kohustusi esmakordselt. Loe edasi “Horvaatiast sai uus eesistujariik”
Puhkuste aeg pakub ehk rohkem võimalusi raamatute lugemiseks. See on hea põhjus juhtida tähelepanu meie kogudesse lisandunud e-raamatutele. E-raamatuid saab lugeda kõikjal, kui end Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Parlament saab Saksamaal rohkem kriitikat kui ükski teine institutsioon: istungisaal on tühi, saadikud ei viitsi tööd teha, valitsuse otsuseid seadustatakse tagantjärele jne, jne. Autoritaarse poliitika võidukäik paneb kahtlema nii 70 aasta jooksul kujunenud arusaamade paikapidavuses kui ka parlamentaarses demokraatias. Kuidas on Saksamaal sellisesse olukorda jõutud ja mismoodi edasi? Jurist, Würzburgi ülikooli avaliku õiguse ja õigusfilosoofia professor Florian Meinel analüüsib oma raamatus Vertrauensfrage : zur Krise des heutigen Parlamentarismus parlamentarismi kriisi Saksamaal. Lähtudes saksa parlamentarismi eripäradest, käsitleb autor valitsemissüsteemi kriisi põhiseaduse vaates ning osutab võimalikele ohumärkidele (nt konstitutsioonikohtu surve parlamendile õigusloomes, kantsleriameti mõju suurenemine). Selle raamatu puhul on ära märgitud autori teravat pilku parlamentaarsele valitsemissüsteemile ning kaasa aitamist formaalsete ja mitteformaalsete protsesside koostoime sügavamale mõistmisele.
Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.
Loe ka:
Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.
Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.
Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.
Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.
Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.
Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.
Loe edasi “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”
Saksamaal loodi võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinike ametikohad ca 25 aastat tagasi. Toonastel sotsiaalpoliitilistel põhjustel oli vaja toetada just naisi, et suurendada nende tööhõivet avalikus teenistuses. Sellest eesmärgist lähtus ka regulatsioon. Praeguseks on jõutud olukorda, kus peaaegu 100% võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikke nii liidu kui ka liidumaade tasandil on naised. Seetõttu on hakatud üha rohkem küsima, miks mehedki ei võiks sellel ametikohal töötada. Kas kehtestatud piirangud on sooline diskrimineerimine? Loe edasi “Mehed võrdõiguslikkuse volinikeks ka Saksamaal?”
parlafon.com 