Otsi

silt

referendumid

Brexiti kujunemislugu

Brexit : History, Reasoning and Perspectives / [edited by] David Ramiro Troitiño, Tanel Kerikmäe, Archil Chochia. – [Cham] : Springer, 2018. – xvi, 283 pages : illustrations ; 24 cm.

Sisukord

Käsitledes Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust keskendutakse peamiselt 2016. aasta referendumiga seonduvale. Käesoleva raamatu autorid vaatlevad aga Brexitit kui pikaajalise protsessi kulminatsiooni, mis sai alguse juba aastakümnete eest. Autorid analüüsivad Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhteid arvestades nii ajaloolist tausta ja poliitilisi aspekte kui ka õiguslikke ja majanduslikke küsimusi.

Vaata ka Brexiti-teemalist fookuslehte Euroopa Liidu infokeskuse kodulehel.

Brexit ja ELi kodakondsus

Patricia Mindus. (2017). European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence. Palgrave Macmillan.

Suurbritannia lahkumisprotsessiga Euroopa Liidust kaasneb palju muudatusi. Üks mis kindel, Euroopa integratsiooni üheks suuremaks saavutuseks peetav ELi kodakondsus ja brittide positsioon Euroopa Liidus on Suurbritannia lahkumisreferendumi järgselt seatud väga ebakindlasse seisu. Raamatus  “European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence” uuritakse, millised on Brexiti võimalikud tagajärjed rände reguleerimisele ja kodakondsusküsimustele.

Loe raamatut „European Citizenship after Brexit: Freedom of Movement and Rights of Residence“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaalisisse logitud.

Rohkem infot ja raamatuid leiab Brexiti-teemaliselt fookuslehelt.

E-raamat Brexitist ja David Cameroni valearvestustest

Why the UK voted for Brexit: David Cameron’s great miscalculation / Andrew Glencross. – London : Palgrave Macmillan, 2016. – 91 lk. 

23. juunil, 2016. aastal otsustati Suurbritannias referendumil Euroopa Liidust välja astumise poolt. Sellega pöörati David Cameroni plaanid pea peale.

Konservatiivide partei 2015. aasta valimiste suur kampaania keerles ümber lubaduse korraldada referendum, kas jääda Euroopa Liidu liikmesriigks või mitte. Plaan jätta otsustamine rahva kätesse andis neile aga hoopis tagasilöögi. Brexiti tulemus ei olnud see, mida konservatiivid ootasid ning maksis David Cameronile peaministrikoha.

Saamaks aru, miks valitsuse strateegia kokku varises, analüüsitakse raamatus alustuseks referendumile eelnenud läbirääkimisi, seejärel Brexiti kampaaniat ennast. Lisaks tuuakse välja ka esialgsed hinnangud, kuidas Brexit mõjutab Suurbritannia sisepoliitikat, aga ka rahvusvahelisi suhteid.

Loe e-raamatut „Why the UK voted for Brexit : David Cameron’s great miscalculation“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

Rohkem samateemalisi raamatuid leiab Brexiti fookuselehelt.

Gröönimaa lahkumine Euroopa Ühendusest

Gröönimaa on omavalitsuslik ala, mis kuulub Taani koosseisu. Taani Kuningriigi osana sai ka Gröönimaa 1973. aastal Euroopa Ühenduse liikmeks. 1979. aastal kehtestati aga Gröönimaa autonoomia. See tõstatas küsimuse, kas Gröönimaa peaks endiselt Euroopa Ühendusse kuuluma või mitte.

23. veebruaril, 1982. aastal korraldatigi nõuandev rahvahääletus. 1982. aastal oli Gröönimaa rahvaarv suurusjärgus 52 000 elanikku. Neist valimas käis koguni 74,9% hääleõiguslikest isikutest ehk peaaegu 39 000 inimest. Analoogselt hiljuti Suurbritannias aset leidnud referendumile hääletas ka Gröönimaal vaid napp enamus hääletajatest Euroopa Majandusühendusest lahkumise poolt. 53% häälteenamusega otsustasid Gröönimaa elanikud Ühendusest välja astumise kasuks.

Gröönimaa säilitas liikmesriikide nõusolekul assotsieerunud ülemeremaa staatuse. Seda kinnitab 1984. aasta 13. märtsil allkirjastatud Gröönimaa leping.

Gröönimaa leping on Euroopa Liidu seisukohalt oluline dokument, sest antud lepinguga tehti parandusi ka varasemalt sõlmitud Ühenduse lepingutes. Seeläbi on Gröönimaa leping Euroopa Liidu põhiseadusliku aluse eraldamatu osa. Loe edasi “Gröönimaa lahkumine Euroopa Ühendusest”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑