Otsi

silt

raamatud

Tere tulemast metaversumisse! 

Tehnoloogiavisionäärid ütlevad, et metaversum on tulnud selleks, et jääda.  

Aga milleks metaversumit üldse vaja on? Mida see võimaldab? Ja kuidas toimib?  

Sõnaveeb defineerib metaversumit järgmiselt – digitaalne universum, 3D virtuaalmaailmade võrgustik, mis on keskendatud sotsiaalsele suhtlusele. Aga mida kirjutavad ja mõtlevad sellest eksperdid, saame teada järgnevatest raamatutest. Tutvustame raamatuid inspiratsiooniks lugejale, kes soovib rohkem teada saada metaversumist. Aga sisukat lugemist leiab ka spetsialist, kelle jaoks virtuaalmaailm, krüptovarad, veeb3 ja plokiahela toimimine on tuttavamad teemad. 

Loe edasi “Tere tulemast metaversumisse! “

Mihhail Šiškin „Sõda või rahu?“

Mihhail Šiškin „Sõda või rahu?“. Tallinn : SA Kultuurileht, 2022 

2022. aasta lõpus ilmus Loomingu Raamatukogus vene kirjaniku Mihhail Šiškini esseekogumik „Sõda või rahu?“. Šveitsis elav autor annab oma raamatus ülevaate Venemaa ajaloolisest arengust ja tänapäevast, samuti vene inimese mentaliteedist. Suur rõhk on pandud just Venemaa ajaloolisele kujunemisele ja selle tagajärgedele, mida saab nüüd tunda kogu maailm.

Loe edasi “Mihhail Šiškin „Sõda või rahu?“”

Soovitame parimaid äriraamatuid

Ajalehe Financial Times’i poolt 2022. a. parimaks äriraamatuks on kuulutatud: 

Chip war : the fight for the world’s most critical technology (autor Chris Miller)

Teised nö. finalistide või parimate hulka valitud raamatud, mis on olemas ka RaRas:  

The power law : venture capital and the art of disruption 

Disorder : hard times in the 21st century 

The rise and fall of the neoliberal order : America and the world in the free market era 

Tencent : the inside story of the tech company changing the world

Dead in the water : murder and fraud in the world’s most secretive industry (peagi saabumas raamatukokku)

Loe rohkem Financial Times’i artiklist Business book of the year 2022 — the shortlist


Inspireerivaid raamatuid investeerimisest

Loe edasi “Inspireerivaid raamatuid investeerimisest”

Kaugtöö nipid ja trikid

Kodukontoris on paljud töötanud juba väga pikalt. Kui soovid teada, kuidas ületada erinevaid takistusi või probleeme, mis kaasnevad kaugtööga või soovid areneda paremaks virtuaalses meeskonnas töötajaks, siis on abiks mitmed raamatud. 

Loe edasi “Kaugtöö nipid ja trikid”

Raamatu ja roosi päevaks

Alates 1995. aastast on 23. aprill raamatupäev ning ka autoriõiguste päev.

Rohkem infot selle päeva kohta ja ka käesoleva aasta tegevuste kohta saab leida UNESCO veebilehelt.

Mis on selle päeva lugu?

1926. aastal leiutas üks Barcelona raamatukaupmees romantilise kombe: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat.

23. aprill on ka Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ja William Shakespeare’i (1564-1616) surmapäev.

Rohkem saab selle päeva kohta lugeda Jüri Talveti artiklist.

Ja ka siit ülevaatlikust artiklist.

Sellise ilusa päeva tähistamiseks tutvustame kirjutisi lugemise võlust ja autorite seaduslikust kaitsest. Loe edasi “Raamatu ja roosi päevaks”

Avatud juurdepääsust teadmistele

Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.

Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.

Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.

Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.

Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.

Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Foto: Felix Lichtenfeld,  Pixabay

 

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade”

Robotitest ja tuleviku tööturust

Rise of the robots : technology and the threat of a jobless future / Martin Ford – New York : Basic Books, 2016 – 334 lk.

61H7dubROqL._SX331_BO1,204,203,200_

Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina  levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.

Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.

Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot  Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.

Loe edasi “Robotitest ja tuleviku tööturust”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑