Alates 1995. aastast on 23. aprill raamatupäev ning ka autoriõiguste päev.
Rohkem infot selle päeva kohta ja ka käesoleva aasta tegevuste kohta saab leida UNESCO veebilehelt.
Mis on selle päeva lugu?
1926. aastal leiutas üks Barcelona raamatukaupmees romantilise kombe: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat.
23. aprill on ka Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ja William Shakespeare’i (1564-1616) surmapäev.
Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.
Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.
Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.
Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.
Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.
Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.
Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.
Kevadisest eriolukorrast ja distantsõppest tulenevalt oleme koondanud e-õppele ja õpetajatele mõeldes meediapädevuse arendamiseks valiku kasulikke raamatud, artikleid, võrguväljaandeid ja mänge.
Meediapädevuse nädala eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.
Raamatu põhisõnumiks on, kuidas automatiseerimine, tehisintellekt ning robotid muutuvad aina levinumaks pea igas majandusharus ning kuidas see toob kaasa paljude töökohtade kaotuse. Raamat on kirjutatud ehk veidi liiga mustades toonides, kuid just nii Ford seda kõike näeb. Kindlasti on aga tegu väga huvitava teosega, mille ka ise läbi lugesime. Järgnevalt soovimegi teiega veidi pikema postituse näol jagada üht-teist põnevat, mis seal kirjas.
Kui esialgu tehnoloogia lihtsalt toetas töötajaid ning aitas kaasa tööviljakusele, siis nüüd oleme jõudnud aega, kus masinad on muutunud tasapisi ise töötegijateks. Kõik on ilmselt kuulnud, et ohustatud on inimesed, kelle töö ei nõua eriliselt suuri oskuseid. Ford aga juhib tähelepanu sellele, et tegelikult on ohustatud kõik tööd, mis on nö rutiinsed ehk ettearvatavad ning sellised on enamik töid. Ta küsib, et kui kellegi tööülesandeid annaks õpetada inimesele, kes uuriks detailselt senini tehtud tööde ajalugu (kõik, mis on kuidagi fikseeritud), siis miks ei saaks seda õpetada ühel päeval ka robotile.
Legendaarseks näiteks robotite võimekusest on IBM loodud robot Deep Blue, mis võitis 1997. aastal malemängus Garri Kasparovit. Hiljem arendati seda edasi ning sellest sai Watson – robot, kes võitis mälumängusaate Kuldvillak. Kui malemängus on kindlad reeglid, mida robotile õpetada, siis Kuldvillak on mälumäng ning see ei toetub pea määramatule hulgale teadmistepagasile, mis eeldab head keeletaju ning ka väiksemaid nüansse, nagu näiteks naljadest ja sõnakõlksudest arusaamist. Watsonile õpetati kokku umbes 200 miljonit lehekülge erinevaid fakte (pea kogu Wikipedia, sõnaraamatud, kirjandusteosed, ajalehtede arhiivid, veebilehed jm) ja see oligi tema teadmistebaas, millega saade võita.
“Faktitäius” on väga populaarne raamat, mille kohta on isegi Bill Gates öelnud, et see on üks harivamaid raamatuid, mida ta on kunagi lugenud. Ajal, mil inimesi hoiatatakse pidevalt valeinfo eest ning õpetatakse, kuidas valeinfot ära tunda, on tegu üsnagi värskendava lugemisega. Eriti soovituslik on antud raamat nö „ülemõtlejatele“ ning raamatututvustuses on selgitatud suurepäraselt, miks see nii on.
Miks maailma rahvaarv kasvab? Kui palju maailma inimesi elab vaesuses? Mitu protsenti maailma üheaastastest lastest on vaktsineeritud? Inimesed kalduvad ka kõige lihtsamatele küsimustele globaalsete trendide kohta vastama valesti. Lausa nii valesti, et šimpans, kes valib vastused suvaliselt, on sageli tõele lähemal kui paljud ajakirjanikud, pankurid, õpetajad ja Nobeli preemia laureaadid. Raamatus „Faktitäius” selgitab rahvusvahelise tervishoiu professor Hans Rosling koos kaasautoritega, miks see niimoodi on, tuues välja kümme põhjust, miks meie arusaam maailmast on moonutatud – alustades kalduvusest jagada kõike ja kõiki kahte vastanduvasse leeri ning lõpetades viisiga, kuidas me tarbime hirmudest toituvat meediat.
Ohtrale statistilisele andmestikule tuginedes näitab Rosling, et paljud asjad maailmas on tegelikult paremini, kui me arvame. Kriitiline, faktidel põhinev maailmavaade instinktide ja illusioonide asemel võimaldab meil keskenduda probleemidele, mis on kõige olulisemad, ning mitte muretseda asjade pärast, mis polegi muretsemist väärt!
Paul Collier juhib oma viimases raamatus tähelepanu ühiskonna kitsaskohtadele,muutustele ja probleemidele. Collierleiab, et suureks ohuks on haridustaseme erinevus, muutused moraalis ja ärevus.
Ta toob näiteid majandusest ja poliitikast, lahates ka suuremaid poliitilisi nähtusi ja ühiskondlikke valupunkte. Raamatus pakub autor välja lahendusi/reforme tulevikuks – nii eetilisi kui ka tehnilisi. Ta peab oluliseks, et säiliks ja paraneks koostöö tegemise vorm, kasvaks sotsiaalne turvalisus ja vastastikune pühendumus. Siinjuures peab autor tähtsaks sellist käitumist peres.
Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.
Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus, tööturu killustatus. Loe edasi “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”→
Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) järjekordses tehnoloogiaraportis antakse ülevaade libauudiste ajaloolisest arengust ja levitamisviisidest. Analüüsitakse, kuidas tehnoloogia areng infoga manipuleerimisele kaasa aitab ning milliseid pingutusi teevad sotsiaalmeediaplatvormid ja otsimootorid valeteabega võitlemiseks.
Kuna tarkvara esialgu veel libauudistega võidelda ei suuda, on oluline arendada infopädevust – ja see on raamatukoguhoidjate tööpõld.
