Otsi

silt

Põhjamaade Ministrite Nõukogu

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

Kuidas läheb Põhjamaadel?

Veebruaris avaldas Põhjamaade Ministrite Nõukogu üle kahe aasta ilmuva Põhjamaade sotsiaalmajandusliku olukorra ülevaate “State of the Nordic Region”. Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga –territooriumilt maailmas 7. kohal olev piirkond on globaalses majanduses 12. kohal, selle rahvaarv (praegu 27 miljonit inimest) kasvab kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning hoolekandesüsteem on osutunud vastupidavaks ka muutuvates oludes. Raport annab hulgaliselt fakte Põhjamaade elanikkonna, urbaniseerumise, migratsiooni, tööturu, hariduse, majanduse, ökoinnovatsiooni jm kohta. Näiteks 2016. aastal oli Euroopa väikseim majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osakaal elanikkonnas (u 9%) Islandil; 2017. aastal oli ELi kõige innovaatilisem piirkond Stockholm.

 

 

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑