Otsi

Open Search
silt

põhiseadused

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus” →

0

Rahvusparlament ja Euroopa Liit

Winzen, Thomas. Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration. – Oxford : Oxford University Press, 2017.

Rahvusvahelise žürii otsusega Šveitsi Poliitikateaduste Assotsiatsiooni 2016. aasta noore teadlase preemia pälvinud Mannheimi ülikooli politoloogiadotsent Thomas Winzen uurib oma raamatus parlamendi õiguste olemust ja muutumist Euroopa Liidu (EL) asjades ning valitsuse tegevuse tasandil. Poliitiliste parteide mõju, koalitsiooni ja opositsiooni suhete ning riigisiseste reformide analüüs aitab mõista erinevusi liikmesriikide parlamentide vahel ja hinnata rahvusparlamentide tulevikku Euroopa Liidus.

Loe e-raamatut Constitutional preferences and parliamentary reform : explaining national parliaments’ adaptation to European integration Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.

 

 

 

 

 

 

0

Põhiseaduse keelest ja mõttest Euroopas

European constitutional language / András Jakab. – Cambridge : Cambridge University Press, 2016.

Euroopa põhiseaduslik integratsioon ning põhiõiguslike ühtsete normide tunnustamine Euroopas on viimastel aastatel üha aktuaalsemaks muutumas. Raamatus European constitutional language võtab Ungari Teaduste Akadeemia sotsiaalteaduste keskuse õigusuuringute instituudi direktor András Jakab kokku oma peaaegu 10 aastast kestnud uurimistöö. Autorit huvitab keel – terminoloogia kujunemine, normid ja tõlgendused. Ta analüüsib kasutatavat sõnavara ja grammatikat riigiõigusteooria Euroopa traditsioonis. Autori eesmärgiks on uurida sotsiaalsete ülesannete keelelise väljenduse esialgset ja ajas muutunud tähendust. Kuivõrd sõnavara peegeldab kehtivaid põhimõtteid ja arenguid ühiskonnas ning poliitikas? Missugused on ühised ja erijooned Euroopa riikide põhiseadustes? Mida tähendab Euroopa põhiseadus? Oma töös toetub autor ka ingliskeelses õigusteaduses varem käsitlemata teostele, mis annavad alust uuteks arusaamadeks Euroopa riigiõiguse diskursuses.

 

 

 

0

Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas

Riigikohus on sedastanud, et inimväärikus on põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Seda eesmärki toetavad riikide põhiseadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon  ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Erinevate riikide tunnustatud teadlaste kaastööd artiklikogumikus The convergence of the fundamental rights protection in Europe käsitlevad nende kaitsesüsteemide omavahelist toimimist ja vastastikuseid seoseid. Artiklites analüüsitakse põhimõtete ja kontseptsioonide ülekandumist riikide õigusnormidesse ning rõhutatakse põhiõiguste kaitse ühtse tõlgendamise olulisust. Võrreldakse arengusuundi Suurbritannias, Saksa- ja Prantsusmaal ning vaadeldakse Euroopa tasandi mõju riigisisesele põhiõiguste kaitsele nn uutes demokraatiates nagu  Poolas, Rumeenias, Kosovos, aga  ka traditsioonilisemate süsteemidega riikides – Hispaanias, Itaalias, Põhjamaades ja Türgis.

Siinkohal väike valik teemaga seotud raamatuid ja artikleid:
Habermas, Jürgen. The crisis of the European Union : a response. – Cambridge ; Malden : Polity Press, 2012. – XII, 140 lk.

The Cambridge handbook of human dignity : interdisciplinary perspectives  / ed. by Marcus Düwell…[et al]. – Cambridge : Cambridge University Press, 2015. – XXII, 608 lk.

Pfordten, Dietmar von der. Menschenwürde. – München : Beck, 2016. – 128 lk.

Tiedemann, Paul. Menschenwürde als Rechtsbegriff : eine philosophische Klärung. – Berlin : BWV, Berliner Wissenschafts-Verlag, 2012. – XIX, 730 lk.

Alexy, Robert. Menschenwürde und Verhältnismäßigkeit // Archiv des öffentlichen Rechts (2015) Nr. 4, S. 497-513.

Jones, Jackie. Human dignity in the EU Charter of Fundamental Rights and its interpretation before the European Court of Justice // Liverpool Law Review (2012/Sep) Issue 3, p. 281-300.

Senden, Hanneke Ceciel Katrijn. Interpretation of fundamental rights in a multilevel legal system : an analysis of the European Court of Human Rights and the Court of Justice of the European Union (2011)

Loe edasi “Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas” →

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑