Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”
Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.
Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.
Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.
De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.
Loe edasi “Õigus olla unustatud”
Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.
Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.
Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.
2016. aasta septembris esitas Euroopa Komisjon rea meetmeid Euroopa julgeoleku tõhusamaks tagamiseks. Euroopa piiri- ja rannikuvalve operatiivse tegutsemise kiirendamise, ELi riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vastuvõtmise ja rakendamise kõrval tehti ettepanek ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi ETIAS loomiseks. Vastava määruse võttis komisjon vastu 16. novembril 2016. Sellega seoses avaldati 18. mail 2017 Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE) tellitud uuring European Travel Information and Authorisation System (ETIAS): Border management, fundamental rights and data protection, mis käsitleb kavandatavat kontrollisüsteemi põhiõiguste, isikuandmete kaitse ja privaatsuse tagamise aspektist.
Eesti seisukohta ETIASe suhtes vaata siit.
Vaata ka:
Interoperability of European information systems for border management and security (15.06.2017)
EDPS Opinion on the Proposal for a European Travel Information and Authorisation System (ETIAS) (2017) Loe edasi “Piirikontroll, põhiõigused ja andmekaitse – uus reisiinfo ja -lubade süsteem ETIAS”
Riigikohus on sedastanud, et inimväärikus on põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Seda eesmärki toetavad riikide põhiseadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Erinevate riikide tunnustatud teadlaste kaastööd artiklikogumikus The convergence of the fundamental rights protection in Europe käsitlevad nende kaitsesüsteemide omavahelist toimimist ja vastastikuseid seoseid. Artiklites analüüsitakse põhimõtete ja kontseptsioonide ülekandumist riikide õigusnormidesse ning rõhutatakse põhiõiguste kaitse ühtse tõlgendamise olulisust. Võrreldakse arengusuundi Suurbritannias, Saksa- ja Prantsusmaal ning vaadeldakse Euroopa tasandi mõju riigisisesele põhiõiguste kaitsele nn uutes demokraatiates nagu Poolas, Rumeenias, Kosovos, aga ka traditsioonilisemate süsteemidega riikides – Hispaanias, Itaalias, Põhjamaades ja Türgis.
Siinkohal väike valik teemaga seotud raamatuid ja artikleid:
Habermas, Jürgen. The crisis of the European Union : a response. – Cambridge ; Malden : Polity Press, 2012. – XII, 140 lk.
The Cambridge handbook of human dignity : interdisciplinary perspectives / ed. by Marcus Düwell…[et al]. – Cambridge : Cambridge University Press, 2015. – XXII, 608 lk.
Pfordten, Dietmar von der. Menschenwürde. – München : Beck, 2016. – 128 lk.
Tiedemann, Paul. Menschenwürde als Rechtsbegriff : eine philosophische Klärung. – Berlin : BWV, Berliner Wissenschafts-Verlag, 2012. – XIX, 730 lk.
Alexy, Robert. Menschenwürde und Verhältnismäßigkeit // Archiv des öffentlichen Rechts (2015) Nr. 4, S. 497-513.
Jones, Jackie. Human dignity in the EU Charter of Fundamental Rights and its interpretation before the European Court of Justice // Liverpool Law Review (2012/Sep) Issue 3, p. 281-300.
Senden, Hanneke Ceciel Katrijn. Interpretation of fundamental rights in a multilevel legal system : an analysis of the European Court of Human Rights and the Court of Justice of the European Union (2011)
Loe edasi “Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas”
Tänapäeva ühiskond seisab silmitsi nii majanduskriiside, inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste, toidunappuse, keskkonnakatastroofide, terrori- ja küberrünnakute kui ka isikliku julgeoleku ja inimõiguste rikkumise probleemidega. Järjest olulisemaks on muutumas tavakodanike julgeoleku tagamine riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil. Artiklite kogumikus Security and international law käsitletakse julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse vastastikust mõju, põhimõtteid ja väärtusi erinevates julgeolekuvaldkondades.
Üha rohkem räägitakse ka põhiõiguste piiramisest julgeoleku tagamise eesmärgil. Inimõiguste Instituut avaldas 6. detsembril 2016 uuringu Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis, milles uuriti muuhulgas Eesti elanike valmisolekut teha järeleandmisi oma põhiõigustes. Uuringu kokkuvõtet loe siit, ülevaatlikke graafikuid vaata siit.
Julgeoleku tagamise ja põhiõiguste kaitse teema oli fookuses ka meie väljaande Summaria Iuridica selle aasta neljandas numbris.
Inimeste privaatsuse kaitsmisega on seotud Euroopa Kohtu 21. detsembril 2016 tehtud otsus, mis puudutab mobiilside kohta andmete kogumist erinevate organisatsioonide poolt. Kuna andmete kogumise ja kasutamise regulatsioon on liikmesriigiti erinev, annab otsus selge suunise, et mobiilioperaatorid tohivad andmeid väljastada vaid raskete kuritegude avastamise ja ennetamise puhul. Tutvu kohtuotsusega siin.
parlafon.com 