Otsi

silt

õigusteadus

Andmekaitse alast kirjandust 

28. jaanuaril tähistatakse Euroopa andmekaitsepäeva. Sellel puhul teeme lühikese kokkuvõtte eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitsealasest kirjandusest.

Ühest olulisemast andmekaitse aspektist tänapäevases interneti-põhises maailmas – õigusest olla unustatud – kirjutab Paul Lambert on raamatus The right to be forgotten. Tegemist on juba teise, uuendatud trükiga ja see annab täieliku ülevaate selle kõikidest aspektidest ja viimase aja arengutest kohtupraktikas. Ülevaade varasemast kirjandusest samal teemal on avaldatud 2020. aastal blogis Parlafon. 

Loe edasi “Andmekaitse alast kirjandust “

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid”

Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles

Kelsen, Hans. Puhas õigusõpetus : sissejuhatus õigusteaduse probleemistikku. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018. – 185 lk.

Maailma mõtteloo võtmetekste tutvustavas raamatusarjas „Avatud Eesti Raamat” ilmus Hans Kelseni Puhas õigusõpetus, mida peetakse üheks 20. sajandi õigusfilosoofia mõjukaimaks teoseks. „Oleks liialdus öelda, et Hans Kelseni (1881–1973) nimi on üldtuntud. „20. sajandi säravaim jurist” leiab isegi õigusteaduslikus erialakirjanduses harva mainimist. Laiema juriidilise publiku ette jõuab ta, kui üldse, siis ainult õigusfilosoofia õpikutes. Kui klassik on see, keda kõik teavad, aga vähesed on lugenud, siis pole Kelsen kindlasti klassik. Ja ometi on tema mõjukust ühiskonnateoreetikuna peetud samaväärseks suurimate klassikute omaga,” kirjutab järelsõnas raamatu eesti keelde tõlkinud Hent Kalmo.

Raamat annab selge ja lühikese ülevaate Austria juristi ja õigusfilosoofi Hans Kelseni õigusteooriast, mis püüab vastata küsimusele, mis on õigus ja kuidas seda luuakse.

Loe lisaks:
Tammar, Atko-Madis. Hans Kelseni õigusõpetuse lähtekoht // Juridica (2005) nr. 2, lk. 133-140.

Loe edasi “Hans Kelseni õigusteooria eesti keeles”

ÕIGUS IGAÜHELE

Kirjastuselt Juura ilmus 2017. aastal kogumik Õigus igaühele : teejuht Eesti õigusesse ja õigusteadusesse. See on raamat, milles oma ala asjatundjad annavad ülevaate eelkõige Eestis kehtivast õigusest (sh põhiseaduse aluspõhimõtted ja riigikorraldusõigus, põhiõigused, haldusõigus, eraõigus, tööõigus, keskkonnaõigus, karistusõigus, kriminaal- ja väärteomenetlus, perekonna- ja pärimisõigus) ja Eesti õigusteadusest. Kuna õigus ei ole üksnes riigisisene nähtus, sisaldab raamat ka ülevaadet  Euroopa õigusest.

Raamatu koostaja – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja, karistusõiguse professor, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõunik Jaan Sootak märgib  saatesõnas: „Raamatu lugejaskond ei ole üheselt määratletud – loodetavasti leiavad siit lugemisväärset materjali kõik, kes tunnevad huvi õiguse vastu, ning miks mitte ka need noored, kes kavatsevad valida selle oma tulevaseks erialaks. Tegemist ei ole aga õpiku ega käsiraamatuga, mida saaks kasutada juurastuudiumis või näiteks konkreetse vaidluse lahendamisel, ettevõtte asutamisel jms.”

Sügavama huviga lugejatele on iga peatüki lõppu lisatud väike nimestik olulisemast eestikeelsest kirjandusest ja võõrkeelsetest allikatest. Raamatust leiab muuhulgas õigusaktide lühendite loetelu ning lisast viited õigussõnastikele meie õigusterminite vastetega inglise, ladina, prantsuse, saksa, soome ja vene keeles.

Vaata ka:

Aru, Andres ; Paron, Kristi. Lapse parimad huvid // Juridica (2015) nr. 6, lk. 375-386.

Ernits, Madis. Põhiõigused, demokraatia, õigusriik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011. – 425 lk.

Künnapas, Kaido. Kaugtöö aktuaalseid probleeme // Juridica (2014) nr. 4, lk. 279-290.

Laffranque, Julia. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. – Tallinn : Juura, 2006. – 536 lk.

Liventaal, Jüri. Riik ja õigus : põhimõistete õpetus. – Tallinn : Sisekaitseakadeemia, 1999. – 179 lk. Loe edasi “ÕIGUS IGAÜHELE”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑