Otsi

Open Search
silt

õigusraamatud

Andmekaitse alast kirjandust 

28. jaanuaril tähistatakse Euroopa andmekaitsepäeva. Sellel puhul teeme lühikese kokkuvõtte eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitsealasest kirjandusest.

Ühest olulisemast andmekaitse aspektist tänapäevases interneti-põhises maailmas – õigusest olla unustatud – kirjutab Paul Lambert on raamatus The right to be forgotten. Tegemist on juba teise, uuendatud trükiga ja see annab täieliku ülevaate selle kõikidest aspektidest ja viimase aja arengutest kohtupraktikas. Ülevaade varasemast kirjandusest samal teemal on avaldatud 2020. aastal blogis Parlafon. 

Loe edasi “Andmekaitse alast kirjandust “ →
0

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…” →

0

Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?

Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges / Martin Ebers, Marta Cantero Gamito (eds.). – Cham : Springer, 2021. – IX, 167 lk.

Tehisintellekti ja roboteid kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades. Algoritmide abil tehtud otsustel on üha suurem mõju nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale. Kuigi tehnoloogiate arendamine võib parandada meie elu ning olla majanduse vaates tervitatav, võib nende kasutamine teisalt viia nt tsensuuri, manipuleerimise, kallutatuse, sotsiaalse diskrimineerimise, eraelu puutumatuse või omandiõiguste rikkumiseni. Üle maailma otsitakse võimalikke lahendusi tehisintellekti seadustamiseks ning arutelud andmepõhiste tehnoloogiate kasutamise mõjust, õiguslikest ja eetilistest aspektidest on igati aja- ja asjakohased.

Springeri kirjastuse uue raamatusarja Data Science, Machine Intelligence, and Law eesmärgiks on aidata kaasa teadusharude vahelisele teadlikule dialoogile andmepõhiste süsteemide võimalustest ja riskidest. Lugejateni jõudis sarja esimene raamat Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges. Kaheksas peatükis käsitletakse muuhulgas tehisintellekti ja algoritmide mõju põhiõigustele (privaatsuse kaitse), kriminaalmenetlusele (läbipaistev ja õiglane menetlus), tööõigusele (töötajate kiibistamine), aga ka internetireklaamiga manipuleerimist, masin- ja süvaõppega seonduvat, tehisintellekti autoriõigusi jm.

Raamatut saab laenutada Rahvusraamatukogu 6. korruse lugemissaalist või kontaktivabalt: https://www.nlib.ee/et/laenuta

Loe edasi “Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?” →
1

Perekonnaõigus 21. sajandil

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.

Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.

PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.

Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.

Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.

Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn,  2016, lk. 59-92.

Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.

Oliphant, Robert E. Family law. – New York,  [2016]. – 746 lk.

Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil” →
0

Õigus olla unustatud

The right to be forgotten : a comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas and Asia / ed. by Franz Werro. – Cham : Springer, 2020. – VI, 318 lk.

Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.

Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.

Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.

De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.

Loe edasi “Õigus olla unustatud” →
1

Saksi õiguspeegel

Lück, Heiner. Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters. – Darmstadt : Lambert Schneider, 2017. – 176 lk.

Meie lugejatel on suurepärane võimalus tutvuda mõjusa õigusraamatuga keskajast, mida peetakse ühtlasi ka esimeseks saksakeelseks proosateoseks. Õigusajaloolane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert, professor Heiner Lück käsitleb oma raamatus Der Sachsenspiegel : das berühmteste deutsche Rechtsbuch des Mittelalters Saksi õiguspeegli tekkimist, sisu ja levimist, tutvustab selle koostajat Eike von Repgow-d ning vaatleb õiguspeegli mõju kuni tänapäevani, leides nt kohtupidamises üllatavaid paralleele. Raamatu eriliseks väärtuseks on käsikirjadest säilinud miniatuurmaalid, mis aitavad ette kujutada elu hiliskeskaegses ühiskonnas. Nende rikkalikesse detailidesse süüvides saame aimu kehtinud õigussuhetest.

Loe edasi “Saksi õiguspeegel” →
0

Rooma õiguse allikaid eesti, inglise ja saksa keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikaid eesti, inglise ja saksa keeles” →

1

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid” →

0

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑