Parlamendi lugemissaalis on avatud näitus „Riigiraamatukogu 100“, hõlmates perioodi 1918-1940.
Riigiraamatukogu loodi 21. detsembril 1918 Eesti Ajutise Valitsuse määrusega
Riigiraamatukogu on kõigist Eesti raamatukogudest ainus, mille loomine on otseselt seotud Eesti Vabariigi tekkega. Ta kasvas ja arenes koos vabariigiga ning oli parlamendiraamatukoguna muudatuste suhtes tundlikum kui ükski teine raamatukogu.
Riigiraamatukogu põhivaraks sai endine Eestimaa Kubermangu Valitsuse raamatukogu, mis koosnes põhiliselt Vene riigi seaduste ja määruste kogudest jne.
Raamatukogu esimene tööruum oli tuba Toompea lossi kolmandal korrusel Ministrite Nõukogu vahetus läheduses.
6. novembril 1920 kinnitati raamatukogu juhatajaks Nikolai Päts (1871–1940). Ta oli hariduse saanud Riia vaimulikus seminaris ning töötanud nii vene õigeusu preestrina kui ka olnud tegev seltsi- ja ühiskondlikus elus. Päts nägi esimesena Riigiraamatukogus rahvusmälu talletajat. Loe edasi “Parlamendiraamatukogu 100”
2. aprillist kuni 31. oktoobrini on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide saalis avatud näitus Eesti õigusraamatutest.
Näitus on koostatud Eesti Vabariik 100 raames. Idee algatajaks on professor Peeter Järvelaid, kellega koostöös on väljapanek valminud.
Peeter Järvelaid kirjutab näituse sissejuhatuseks järgmist: Loe edasi “100 Eesti õigusraamatut”
Idapartnerlus sai alguse 2009. aastal, mil Euroopa Liidu naabruspoliitikast kasvas välja kuue Ida-Euroopa partnerriigi ühisalgatus. Idapartnerriikideks on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene. Idapartnerluse eesmärgiks on luua partnerriikide ja Euroopa Liidu vahel poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid.
Euroopa Liidu infokeskuse idapartnerluse fookuslehelt leiavad huvilised materjale nii teaduslikest käsitlustest kui ka Eesti meedias ilmunud põhilistest arvamuslugudest.
Vaata lähemalt: https://elik.nlib.ee/fookuses/idapartnerlus/ Loe edasi “Fookuses on Euroopa Liidu idapartnerlus”
2018. aasta aprillis avatakse Rahvusraamatukogus näitus “Maapäev 100” , mis on pühendatud Eesti esimesele esinduskogule – Eestimaa Ajutisele Maanõukogule ehk maapäevale.
Varem oli näitus üleval Riigikogu hoones.
Maanõukogu juubeli tähistamiseks on Riigikogu kodulehel fookusteema „Maapäev 100“. Kronoloogilises ülevaates on toodud välja peamised poliitilised sündmused aprillist kuni detsembrini 1917. Tekstilist osa ilmestavad fotod isikutest ja dokumentidest, samuti väljavõtted Maanõukogu protokollidest.
2018. aasta sügisel on kavas täiendada raamatukogu kodulehel olevat e-näitust „Meie parlament ja aeg“, kust leiab ka Maanõukoguga seotud sündmusi.
Oktoobris avame Riigikogu hoones näituse VII Riigikogu kokkukutsumisest 1992. aastal. Näitus valmis koostöös Riigikogu Kantseleiga.
Veidi ajaloost. Teatavasti peatus parlamentaarse demokraatia areng Eestis juba 12. märtsil 1934, mil võim koondus riigivanem Konstantin Pätsi ja kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kätte. V Riigikogu tegevus peatati 2. oktoobril 1934 ning järgmise aasta märtsis keelustati parteide tegevus. 17. juunil 1940 okupeeris NSV Liit Eesti ja riigi demokraatlik areng katkes kuni iseseisvuse taastamiseni 20. augustil 1991.
Riigikogu valimiste üldreeglid on sätestatud põhiseaduses: „/…/ Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtete alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.”
parlafon.com 