Otsi

silt

naised

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Naised parlamenti

Naiste osalemine poliitikas ja nende valimine esinduskogudesse on kõne all nii valimiste eel kui ka järel. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse värske infograafika Women in parliaments annab ülevaate naiste arvust riikide parlamentides ja võrdleb neid Euroopa Parlamendi näitajatega. Lisaks on äsja valminud uuring Women in political decision-making in view of the next European elections, mis käsitleb naiste esindatust Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu institutsioonides. Analüüsitakse liikmesriikide valimissüsteemide mõju ja pööratakse tähelepanu liikmesriikide ning erakondade strateegiatele ja tegevusele soolise tasakaalu saavutamiseks järgmistel valimistel. Põhjalikumalt on vaadeldud Poola, Hispaania ja Rootsi kogemust. Siinkohal tasub meelde tuletada ka uuringut Analysis of political parties’ and independent candidates’ policies for gender balance in the European Parliament after the elections of 2014 Euroopa Parlamendi eelmiste valimiste tulemuste kohta soolise tasakaalu aspektist, milles püütakse muuhulgas välja selgitada peamisi tõkkeid naiste valimisel ning antakse soovitusi soolise tasakaalu parandamiseks parlamentides.

Vaata ka:
European Parliament: facts and figures (April 2018)

Mathiesen, Külli. Valimissüsteemi mõju kohustuslike sookvootide efektiivsusele naiste esindatuse määra suurendamisel postkommunistlike riikide parlamentides : magistritöö / Tartu Ülikool, sotsiaal- ja haridusteaduskond, riigiteaduste instituut ; juhendaja: Vello Andres Pettai. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 103 lk.

Moreland, Anne. The effect of hegemonic masculinity in the proportion of women in post-communist parliaments: a case study of Estonia and Poland : master’s thesis for Transatlantic MA Program in East-European studies / University of Tartu, Faculty of Social Sciences and Education, Centre for Baltic Studies ; supervisors: Robert Blobaum, Dagmar Kutsar. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 80 lk.

Loe edasi “Naised parlamenti”

E-raamat küberahistamisest

Haters : Harassment, Abuse, and Violence Online / Bailey Poland . – Lincoln : Potomac Books, 2016.

Just nagu „päris maailmas“, peaksid ka küberruumis kõik viisakusreeglid ning moraalinormid kehtima. Kuna ilmselt kõik on kuulnud küberahistamisjuhtumitest, mis on aeg-ajalt leidnud ka väga kurva lõpu, siis teatavasti tegelikkuses need reeglid ja normid ei kehti. Antud raamat räägibki küberahistamisest, mis on ohjeldamatu ning nõuab kõrget hinda, kuna lisaks rikutud enesehinnangule, mainele ja paljule muule on mõndadel juhtudel lõpptulemuseks isegi enesetapp. Kiusamine, jälitamine ja „trollimine“ on alles algus. On juhtumeid, kus kiusatud toovad oma loo päeavavalgele, ent enamikel juhtudel vaikitakse kuritarvitamisjuhtumid lihtsalt maha.

Loe edasi “E-raamat küberahistamisest”

Uus raamat naistest tööelus

Rahvusraamatukogu lugejateni on jõudnud kaasaja ühe väljapaistvama sotsioloogi Catherine Hakimi raamat „Key issues in women’s work. Female diversity and the polarisation of women’s employment”, mida võib lugeda kohustuslikuks kirjanduseks kõigile tööhõivega tegelevatele sotsiaalteadlastele. Teos algab küsimusega: kas naisi rõhutakse tänapäeval, ja sellele vastust otsides analüüsib Hakim töö ja tööturu erinevaid aspekte – tööhõivet, kodutööde koormust, tööväärtusi, töömobiilsust, laste ja perekonna mõju tööle, meeste ja naiste töökultuuri, ametialast segregatsiooni jt aspekte. Kuhu ta välja jõuab, jääb igaühel endal avastada.

Mehed võrdõiguslikkuse volinikeks ka Saksamaal?

Saksamaal loodi võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinike ametikohad ca 25 aastat tagasi. Toonastel sotsiaalpoliitilistel põhjustel oli vaja toetada just naisi, et suurendada nende tööhõivet avalikus teenistuses. Sellest eesmärgist lähtus ka regulatsioon. Praeguseks on jõutud olukorda, kus peaaegu 100% võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikke nii liidu kui ka liidumaade tasandil on naised. Seetõttu on hakatud üha rohkem küsima, miks mehedki ei võiks sellel ametikohal töötada. Kas kehtestatud piirangud on sooline diskrimineerimine? Loe edasi “Mehed võrdõiguslikkuse volinikeks ka Saksamaal?”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑