Ajalehe Financial Times’i poolt 2022. a. parimaks äriraamatuks on kuulutatud:
Chip war : the fight for the world’s most critical technology (autor Chris Miller)
Teised nö. finalistide või parimate hulka valitud raamatud, mis on olemas ka RaRas:
The power law : venture capital and the art of disruption
Disorder : hard times in the 21st century
The rise and fall of the neoliberal order : America and the world in the free market era
Tencent : the inside story of the tech company changing the world
Dead in the water : murder and fraud in the world’s most secretive industry (peagi saabumas raamatukokku)
Loe rohkem Financial Times’i artiklist Business book of the year 2022 — the shortlist
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne.
Täiendatud 29.05.2020
Kuidas mõjutab COVID-19 puhang meie ühiskonda ja majandust? Mida teeb Euroopa Liit (EL) kriisi mõjude leevendamiseks? Kuidas olla valmis kriisijärgseks majanduse taastumiseks?
Tutvustame valikut teemakohaseid vaba juurdepääsuga veebilehti, võrguväljaandeid, artikleid, e-raamatuid, infograafikat. Loe edasi “Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele”
Tark majandus, tark riik, tark tööstus, tark ettevõtlus… Tarkusekuu alguses on hea uurida, kuidas teadmised ja haridus saavad edendada innovatsiooni ja arengut.
Uurisime, milliseid erinevaid infoallikad võiksid selleteemalisi arutlusi toetada.
The role of information professionals in the knowledge economy : skills, profile and a model for supporting scientific production and communication / Javier Tarango, Juan D. Machin-Mastromatteo (2017)
The triple helix : university-industry-government innovation and entrepreneurship / Henry Etzkowitz, Chunyan Zhou (2018)
Free innovation / Eric von Hippel (2017) Loe edasi “Teadmistepõhine majandus”
John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)
Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.
Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.
Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?
Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.
Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.
Innovatsioonipoliitika hõlmab endas nii teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamise poliitikaid kui ka tööstuspoliitikat. Innovatsioonipoliitika peamine eesmärk on luua ideede turuleviimist soodustav keskkond.
“Revolutionising EU innovation policy” vaatab innovatsioonipoliitikat kui tervikut. Raamatus uuritakse koosmõju Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikate ning erinevate seotud valdkondade vahel. Innovatsiooni teke eeldab koostööl põhinevat juhtimist ja akadeemilise tegevuse täiendavat rahastamist. Arvesse võetakse näiteks äride, ettevõtete, aga ka sotsiaalsete või poliitiliste organisatsioonide soove ja võimalusi.
Euroopa Liidus on saatnud edu suurejoonelisi ning innovaatilisi ettevõtmisi nagu ühtse turu loomine ja ühise valuuta kasutusele võtmine. Nüüd on aga õige aeg teha liidu innovatsioonipoliitikas pöördelisi muutuseid, et luua soodsad tingimused ka edaspidiseks innovatsiooni tekkeks.
parlafon.com 