Otsi

silt

liikmesriigid

Koroonaviirus, korruptsioon ja ajakirjanike kaitse

Koroonakriisi tõttu riikides rakendatud abinõud on puudutanud ka ajakirjandus- ja sõnavabadust ning juurdepääsu teabele. Ajakirjanike ülesandeks on eelkõige teavitada avalikkust, edastada erinevaid seisukohti ja teadmisi, vahendada sõltumatult ühiskonnas toimuvat. Üha rohkem tuleb neil oma tööd tehes (nt korruptsioonijuhtumeid, varjatud tehinguid vms avalikustades) seista silmitsi ähvarduste, laimu ja vägivallaga.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse juulis avaldatud uuring Safety of journalists and the fighting of corruption in the EU käsitlebki ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike turvalisuse tagamist. Missugused on õiguslikud ja poliitilised abinõud ning rahaline tugi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil selleks, et ajakirjanikud saaks täita oma ülesandeid. Analüüsitakse Taani, Ungari, Itaalia, Malta, Hollandi, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kogemust ning tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed arengusuunad. Juhtumitele tuginedes uuritakse kehtestatud piirangute ja erakorraliste meetmete mõju meedia-, ajakirjandus- ja sõnavabadusele, tehakse järeldusi ja antakse soovitusi. 

Vaata ka:
Platform to promote the protection of journalism and safety of journalists

Loe lisaks:
Freedom of expression and media in transition : studies and reflections in the digital age / ed. by Ulla Carlsson. – Göteborg : Nordicom, 2016. – 199 lk.

Awesta, Ambrogino G. Freedom of expression in a pluralistic world order (2015)
E-raamatu lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Euroskeptikud Euroopa Parlamendis

Opposing Europe in the European parliament : rebels and radicals in the chamber / Nathalie Brack. –  [London] : Palgrave Macmillan , [2018]. –  xv, 213 lk. : ill.

Euroskeptikuid leidub igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Mis saab aga siis, kui euroskeptikud valitakse Euroopa Parlamenti? Loe edasi “Euroskeptikud Euroopa Parlamendis”

Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses

Kes on terrorismis kahtlustatav isik? Kuidas vahetavad riigid infot selliste isikute kohta? Missugused on abinõud terrorikuritegude ennetamiseks? Need on terrorismi ennetamise ja terrorikuritegude uurimisega seotud küsimused, mida käsitletakse 2017. aasta detsembris avaldatud uuringus EU and Member States’ policies and laws on persons suspected of terrorism-related crimes. Analüüsitakse Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitikat ning õigusloomet Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia näitel.

Loe lisaks:
Kastemäe, Merri. Õiguslikud probleemid välisvõitlejatega seotud terrorikuritegude menetluses : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, avaliku õiguse osakond; juhendaja René Värk. – Tartu : Tartu Ülikool, 2016. – 70 lk.

Vainola, Liis. Terrorikuriteo ettevalmistamise karistatavusala piiritlemine : [magistritöö]. – Tartu Ülikool, õigusteaduskond, karistusõiguse osakond; juhendaja Rauno Kiris. – Tallinn : Tartu Ülikool, 2017. – 93 lk. Loe edasi “Terrorismis kahtlustatavad isikud Euroopa riikide õiguses”

Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid

Euroopa Komisjon avaldas 2017. aasta aprillis ülevaate EU Justice Scoreboard, mis võrdleb Euroopa Liidu liikmesriikide justiitssüsteemide tõhusust, kvaliteeti ja sõltumatust. Erinevalt eelmistest aastatest pöörati sellel aastal tähelepanu  kohtusüsteemi sellistele aspektidele nagu kodanike ligipääs õigusemõistmisele ja kohtutega suhtlemise kanalid. Esimest korda peatuti ka rahapesuga seotud kriminaalasjade menetluste pikkusel.

Võrdlustabelite eesmärgiks ei ole hinnata õigusemõistmise toimimist liikmesriikides, vaid anda usaldusväärset infot kohtusüsteemi arendamiseks ja õigusemõistmise täiustamiseks. Infot ülevaate koostamiseks kogutakse erinevatest allikatest. Olulisimad andmed saadakse Euroopa  Nõukogu õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjonilt (CEPEJ), aga ka Euroopa kohtute nõukogude võrgustikult, Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühenduselt, Euroopa advokatuuride ja õigusliitude nõukogult (CCBE) ning Euroopa Liidu õigusloome valdkondlikelt komisjonidelt.

Loe edasi “Eesti kohtumenetlus on Euroopas üks tõhusamaid ja kiiremaid”

Eesti keel kui Euroopa keel

Eestis tähistatakse täna, sümboolselt Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. Eesti keele juured ulatuvad koguni 13. sajandisse. Ainsaks riigikeeleks sai eesti keel aga esmakordselt 1918. aastal, esimese Eesti Vabariigi loomisega.

Tundub iseenesestmõistetav, et isegi asjaajamine Euroopa Liidu tasandil toimub meie emakeeles. ELi institutsioonides töötab alaliste ametnikena ligikaudu 4300 tõlkijat ja 800 suulist tõlki. Näiteks kõik üldkohaldatavad dokumendid koostatakse kõigis liidu ametlikes keeltes. Lisaks 24 ametlikule keelele on ELis ka 5 poolametlikku keelt: baski, galeegi, katalaani, gaeli ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus liidu institutsioonide poole pöörduda kõigis neis keeltes, oma emakeeles.

Eesti koolides õpitakse lisaks emakeelele veel teisigi keeli. Paljud eurooplased lõpetavad aga koolid võõrkeeli õppimata. Euroopa Liidu suur eesmärk ühinenud mitmekesisusest kehtib ka keelte puhul. Erinevate keelte valdamine suurendab karjäärivõimalusi ja avab uksed Euroopasse, laia maailma. Seetõttu on eesmärgiks seatud lausa, et inimesed Euroopa Liidus suudaksid kõneleda lisaks oma emakeelele veel kahes erinevas keeles.

Keelte õppimine on tehtud väga lihtsaks ja kättesaadavaks. Loodud on isegi erinevaid rakendusi, tänu millele saab keeli õppida kodust lahkumata. Tänase emakeelepäeva puhul pöörakem aga tähelepanu oma ilusale emakeelele.

Lugemissoovitusi:

Euroopa nimel kõneldes : keeled Euroopa Liidus / [Euroopa Komisjon, Teabevahetuse Peadirektoraat];

Keeled viivad edasi / Euroopa Komisjon, [kommunikatsiooni peadirektoraat];

Tõlkimine ja mitmekeelsus / [Euroopa Komisjon];

Rohkem EL-teemalisi materjale leiab siit .

Pilt: © European Union , 2014  

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑