Otsi

silt

kodanikualgatus

Euroopa Kodanikualgatus – võimalus aktiivsele kodanikule

Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.

Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.

Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.

Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.

Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.

Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑