inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

silt

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

Euroopa inimõiguste konventsioon 70

4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas

Loe edasi →

4. nov. 2020 0

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus” →

21. veebr. 2020 0

Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?

Contemporary issues of human rights protection in international and national settings / ed. By Stefan Lorenzmaier, Vasilka Sancin. – Baden-Baden : Nomos ; [Oxford] : Hart Publishing, 2018. – 315 lk.

Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.

Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.

Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.

Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.

Loe edasi “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?” →

19. okt. 2018 0

Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas

Riigikohus on sedastanud, et inimväärikus on põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Seda eesmärki toetavad riikide põhiseadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Erinevate riikide tunnustatud teadlaste kaastööd artiklikogumikus The convergence of the fundamental rights protection in Europe käsitlevad nende kaitsesüsteemide omavahelist toimimist ja vastastikuseid seoseid. Artiklites analüüsitakse põhimõtete ja kontseptsioonide ülekandumist riikide õigusnormidesse ning rõhutatakse põhiõiguste kaitse ühtse tõlgendamise olulisust. Võrreldakse arengusuundi Suurbritannias, Saksa- ja Prantsusmaal ning vaadeldakse Euroopa tasandi mõju riigisisesele põhiõiguste kaitsele nn uutes demokraatiates nagu Poolas, Rumeenias, Kosovos, aga ka traditsioonilisemate süsteemidega riikides – Hispaanias, Itaalias, Põhjamaades ja Türgis.

Siinkohal väike valik teemaga seotud raamatuid ja artikleid:
Habermas, Jürgen. The crisis of the European Union : a response. – Cambridge ; Malden : Polity Press, 2012. – XII, 140 lk.

The Cambridge handbook of human dignity : interdisciplinary perspectives / ed. by Marcus Düwell…[et al]. – Cambridge : Cambridge University Press, 2015. – XXII, 608 lk.

Pfordten, Dietmar von der. Menschenwürde. – München : Beck, 2016. – 128 lk.

Tiedemann, Paul. Menschenwürde als Rechtsbegriff : eine philosophische Klärung. – Berlin : BWV, Berliner Wissenschafts-Verlag, 2012. – XIX, 730 lk.

Alexy, Robert. Menschenwürde und Verhältnismäßigkeit // Archiv des öffentlichen Rechts (2015) Nr. 4, S. 497-513.

Jones, Jackie. Human dignity in the EU Charter of Fundamental Rights and its interpretation before the European Court of Justice // Liverpool Law Review (2012/Sep) Issue 3, p. 281-300.

Senden, Hanneke Ceciel Katrijn. Interpretation of fundamental rights in a multilevel legal system : an analysis of the European Court of Human Rights and the Court of Justice of the European Union (2011)

Loe edasi “Inimväärikus ja põhiõiguste kaitse arengusuunad Euroopas” →

16. veebr. 2017 0

Up ↑

silt