4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile. Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.
Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.
Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.
ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos Hetke trendid maailmas ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)
ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.
ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.
13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.
Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.
Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.
Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.
ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel. Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.
Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.
Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.
Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.
Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.
Raamatus kirjeldatakse raamatukogude ja arhiivide rolli inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamisel. Õigusraamatukogud, mis aitavad inimesi, kes kohtus ise ennast esindavad; arhiivid, mis talletavad dokumente inimõiguste rikkumiste kohta; rahvaraamatukogud, mis arendavad digitaalset kirjaoskust ja võimaldavad juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele – raamatukogude ühiskondlik vastutus on viimastel aastatel järjest suurenenud. Raamatus on juttu raamatukoguteenustest ühiskonnast kõrvale jäänud, marginaalsetele rühmadele (põgenikud, vangid) ja vähemustele. Näiteid on toodud üle maailma (Põhja-Ameerika, Aafrika, India, Uus-Meremaa). Käsitletud on ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, eetika osa raamatukogundus- ja infospetsialistide hariduses.
Tänapäeva ühiskond seisab silmitsi nii majanduskriiside, inimtegevusest põhjustatud kliimamuutuste, toidunappuse, keskkonnakatastroofide, terrori- ja küberrünnakute kui ka isikliku julgeoleku ja inimõiguste rikkumise probleemidega. Järjest olulisemaks on muutumas tavakodanike julgeoleku tagamine riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil. Artiklite kogumikus Security and international law käsitletakse julgeoleku ja rahvusvahelise õiguse vastastikust mõju, põhimõtteid ja väärtusi erinevates julgeolekuvaldkondades.
Üha rohkem räägitakse ka põhiõiguste piiramisest julgeoleku tagamise eesmärgil. Inimõiguste Instituut avaldas 6. detsembril 2016 uuringu Avaliku arvamuse uuring inimõigustest Eestis, milles uuriti muuhulgas Eesti elanike valmisolekut teha järeleandmisi oma põhiõigustes. Uuringu kokkuvõtet loe siit, ülevaatlikke graafikuid vaata siit.
Julgeoleku tagamise ja põhiõiguste kaitse teema oli fookuses ka meie väljaande Summaria Iuridica selle aasta neljandas numbris.
Inimeste privaatsuse kaitsmisega on seotud Euroopa Kohtu 21. detsembril 2016 tehtud otsus, mis puudutab mobiilside kohta andmete kogumist erinevate organisatsioonide poolt. Kuna andmete kogumise ja kasutamise regulatsioon on liikmesriigiti erinev, annab otsus selge suunise, et mobiilioperaatorid tohivad andmeid väljastada vaid raskete kuritegude avastamise ja ennetamise puhul. Tutvu kohtuotsusega siin.
Mille alusel tunnistada keegi pagulaseks? Mida tähendab pagulase staatus õiguslikult? Kas inimõigustest võiks olla abi pagulase staatuse määratlemisel? Nendele suure põgenikevooluga esile kerkinud küsimustele otsib vastuseid ja lahendusi artiklite kogumik
Kogumik sisaldab uuringuid ja võrdlevaid analüüse. Ülevaate saab pagulasõigust käsitlevatest rahvusvahelistest dokumentidest ja pagulasseisundi konventsiooni tõlgendamisest. Käsitletakse nt Saksamaal, Kanadas, Suurbritannias, Austraalias pagulaste ja sisserändajatega seotud regulatsioone teoorias ja praktikas. Tähtsal kohal on inimõiguste kaitse pagulasprobleemide lahendamisel ja ka majanduspõgenike temaatika.
parlafon.com 