Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”
Mida rohkem pakutakse tooteid ja teenuseid internetis, seda sagedamini tekivad konfliktid ja vaidlused, ning mitte ainult Facebooki, Twitteri või Googlega. Kui uued tehnoloogiad tekitavad probleeme, siis kas ja kuidas saaks neid tõhusaimal viisil just konfliktide lahendamisel või ennetamisel kasutada. See on raamatu Digital justice : technology and the internet of disputes eesmärk.
Autorid Ethan Katsh ja Orna Rabinovich-Einy uurivad, miks traditsioonilised õigusnormid osutuvad veebikonfliktide puhul ebapiisavaiks ning tutvustavad veebipõhise õigusemõistmise võimalusi kohtus ja kohtuväliselt (sh ODR – tarbijavaidluste lahendamise veebipõhine süsteem). Oma käsitluses toetuvad nad näidetele tehnoloogiliste uuenduste kasutamise juhtivatest, kuid ka enim vaidlusi põhjustavatest valdkondadest – e-kaubandus, tervishoid, sotsiaalmeedia ja töösuhted. Raamat on hinnatud ja soovitatud eelkõige seetõttu, et ta on ühteaegu kirjeldav, analüüsiv ja tulevikku vaatav.
Eesti e-tehnoloogia on jätkuvalt tema üheks tugevaimaks küljeks.
ÜRO aruandes E-Government in Support of Sustainable Development on Eesti asetatud nimekirja 193 riigi hulgas 13. kohale.
Eesti tõusis 2014. aasta reitinguga võrreldes kahe koha võrra ja 2012. aastaga võrreldes seitse kohta ülespoole. Esimestel kohtadel olid ÜRO analüütikute hinnangul Suurbritannia, Austraalia, Lõuna-Korea ja Singapur.
ÜRO uuringu autorite poolt uuritud riigid reastuvad tabelis keskmise hinde alusel nelja põhiindeksit arvestades: veebiteenused (OSI), inimkapital (HCI), telekommunikatsiooni-taristu (TII), e-valitsuse areng (EGDI). Kõik need indeksid koosnevad omakorda arvukatest parameetritest: internetikasutajate suhtarv, laua- ja mobiiltelefoni kasutajate arv, avalike teenuste veebiportaalid ja nende kättesaadavus riigi kodanikele jt.
Statistilisi andmeid riikide kohta loe ÜRO veebist.
Euroopa Nõukogu (EN) avaldas oktoobris Euroopa õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) raporti European judicial systems. Efficiency and quality of justice, milles võrreldakse ENi 45 liikmesriigi (sh Eesti) õigussüsteeme. Vaadeldakse kohtute eelarvet, koosseisu, töökorraldust, kohtuasjade hulka ja kohtute töö kvaliteeti ning tuuakse välja valitsevad arengusuunad kohtute tegevuses.
Analüüsi lisana valmis mahukas ülevaade IT-lahenduste kasutamisest kohtutes. Vaata: Use of information technology in European courts.
Koos raportitega esitleti uut vaba juurdepääsuga dünaamilist andmebaasi CEPEJ-STAT, mis sisaldab ENi liikmesriikide õigussüsteemidega seotud erinevaid andmeid.
Väikest kokkuvõtet Eesti õigussüsteemi osast raportis vaata www.kohus.ee.
Täiendasime ka meie ajaveebi õiguse andmebaasi Euroopa riikide kohtusüsteemide ja konstitutsioonikohtute linkidega. Vaata siit.
parlafon.com 