Eestis tähistatakse täna, sümboolselt Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil emakeelepäeva. Eesti keele juured ulatuvad koguni 13. sajandisse. Ainsaks riigikeeleks sai eesti keel aga esmakordselt 1918. aastal, esimese Eesti Vabariigi loomisega.

Tundub iseenesestmõistetav, et isegi asjaajamine Euroopa Liidu tasandil toimub meie emakeeles. ELi institutsioonides töötab alaliste ametnikena ligikaudu 4300 tõlkijat ja 800 suulist tõlki. Näiteks kõik üldkohaldatavad dokumendid koostatakse kõigis liidu ametlikes keeltes. Lisaks 24 ametlikule keelele on ELis ka 5 poolametlikku keelt: baski, galeegi, katalaani, gaeli ja kõmri keel. Euroopa Liidu kodanikel on õigus liidu institutsioonide poole pöörduda kõigis neis keeltes, oma emakeeles.

Eesti koolides õpitakse lisaks emakeelele veel teisigi keeli. Paljud eurooplased lõpetavad aga koolid võõrkeeli õppimata. Euroopa Liidu suur eesmärk ühinenud mitmekesisusest kehtib ka keelte puhul. Erinevate keelte valdamine suurendab karjäärivõimalusi ja avab uksed Euroopasse, laia maailma. Seetõttu on eesmärgiks seatud lausa, et inimesed Euroopa Liidus suudaksid kõneleda lisaks oma emakeelele veel kahes erinevas keeles.

Keelte õppimine on tehtud väga lihtsaks ja kättesaadavaks. Loodud on isegi erinevaid rakendusi, tänu millele saab keeli õppida kodust lahkumata. Tänase emakeelepäeva puhul pöörakem aga tähelepanu oma ilusale emakeelele.

Lugemissoovitusi:

Euroopa nimel kõneldes : keeled Euroopa Liidus / [Euroopa Komisjon, Teabevahetuse Peadirektoraat];

Keeled viivad edasi / Euroopa Komisjon, [kommunikatsiooni peadirektoraat];

Tõlkimine ja mitmekeelsus / [Euroopa Komisjon];

Rohkem EL-teemalisi materjale leiab siit .

Pilt: © European Union , 2014