Otsi

Open Search
silt

Euroopa

Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud

Vaenu õhutamine nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias on karistatav. Riigid on oma karistuseseadustikes selle ühel või teisel viisil ka sätestanud. Ukraina sõja valguses kerkis päevakorda küsimus teatud sümbolite kasutamise kriminaliseerimisest. Saksamaal otsustasid nt Baieri ja Alam-Saksi liidumaa keelata Z-tähe kui sümboli avaliku kasutamise massiüritustel. Seejuures toetusid nad Saksa karistusseadustikule (StGB, § 140 p 2) ja rahvusvahelise karistusseadustikule (VStGB, § 13).

Pakume teemakohaseks lugemiseks valiku raamatuid, uuringuid ja artikleid erinevate riikide praktikast.

RAAMATUD ja UURINGUD
A more inclusive and protective Europe: extending the list of EU crimes to hate speech and hate crime (2021)

Alkiviadou, Natalie ; Mchangama, Jacob ; Mendiratta, Raghav. Global handbook on hate speech laws (2020)

Disinformation and propaganda: impact on the functioning of the rule of law and democratic processes in the EU and its Member States (2021)

Trips-Hebert, Roman. Das strafbare Verwenden von Kennzeichen verfassungswidriger und terroristischer Organisationen : § 86a StGB im Spiegel der Rechtsprechung (November, 2021)

Loe edasi “Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud” →
0

Sõida rongiga!

2021. aasta on Euroopas kuulutatud raudteeaastaks.

See on Euroopa Komisjoni algatus, millega rõhutatakse raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eeliseid.  
Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid oma otsuses algatuse heaks 2020. aasta detsembris.

2021. aastal on raudteetranspordi nähtavuse suurendamiseks kavas võtta kogu Euroopas mitmesuguseid meetmeid, et ärgitada kodanikke ja ettevõtjaid rongiga sõitma ning saavutada vastavalt ELi rohelisele kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 

ELis tekitab raudteetransport vähem kui 0,5% transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on raudteevedu üks kõige säästvamaid reisijate- ja kaubaveo vorme. 
Sellest hoolimata liigub raudteel vaid ligikaudu 7% reisijatest ja 11% kaupadest. Aegunud taristu, vananenud ärimudelid ja suured hoolduskulud on mõned neist takistustest, mis tuleb ületada, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. 

Euroopa Komisjon on käivitanud raudteeaasta veebilehe, kus saab ülevaate algatustest, meetmetest, üritustes ning projektidest, mida Euroopa eri paigus tehakse.

Allikad: Euroopa Parlamendi pressiteade, 29.01.2021
Euroopa Komisjoni pressiteade, 30.12.2020

0

Euroopa Kodanikualgatus – võimalus aktiivsele kodanikule

Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.

Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.

Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.

Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.

Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.

Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.

0

Põhiseadus kui põhi seadus

Weber, Albrecht. European constitutions compared. – München : Beck, 2019. – XVII, 221 lk.

Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 100 aastat tagasi, täpsemalt 15. juunil 1920. Euroopa Liidu põhiõiguste harta jõustumisest möödus 2019. aasta 1. detsembril 10 aastat. Põhiseadusest räägitakse sel puhul palju rohkem kui tavaliselt, ka põhiõigustega seonduv satub sagedamini aruteluteemade hulka. See on hea põhjus pöörata suuremat tähelepanu põhiseaduse tähendusele ja põhiseaduses sätestatule.

Meie kogusse on jõudnud põhjalik uurimus Euroopa riikide põhiseadustest, nende ühisjoontest ja eripäradest. Raamatu European constitutions compared autor, emeriitprofessor Albrecht Weber võrdleb riikide põhiseadusi. Käsitluse pidepunktideks on terminoloogia, põhiseaduse mõiste ja funktsioon, põhimõtted, kaitse, muutmine, põhiseaduseõiguse allikad jms. Peatutakse ka võimude lahususel, põhiseaduslikel institutsioonidel ja riigivõimu korraldusel põhiseaduse vaates. Kokku 14 peatükki põhjalikku analüüsi, sh Euroopa Liidu, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning kohtupraktika mõju põhiseadusõigusele.

Loe edasi “Põhiseadus kui põhi seadus” →

0

Rooma õiguse allikaid eesti, inglise ja saksa keeles

Siimets-Gross, Hesi ; Ristikivi, Merike. Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik. – Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2019. – 277 lk.

„Euroopa ühtse õiguskultuuri hälliks võib nimetada Rooma õigust. Just Rooma õiguse siirde ehk retseptsiooni kaudu on toimunud Euroopa juristkonna professionaliseerumine ja Rooma õiguse tekste analüüsides on selginud Euroopa õigusmõte.” Nõnda on kirjutanud õigusajaloolased Hesi Siimets-Gross ja Merike Ristikivi sissejuhatuseks Tartu Ülikooli kirjastuses ilmunud kogumikule Fontes iuris Romani : Rooma õiguse allikate kogumik.

Esimest korda jõuab lugejateni sellises mahus Rooma õiguse ladinakeelseid allikaid koos eestikeelsete tõlgetega. Teemade kaupa süstematiseerituna moodustavad need kogumiku põhiosa. Alliktekstide tausta paremaks mõistmiseks antakse ülevaade ka Rooma õiguse periodiseerimisest, juriidilise kirjanduse liikidest ja olulisematest teostest ning Rooma tähtsamatest juristidest. Raamatu lõpuossa on koondatud Rooma ajaloo ja õiguse peamiste sündmuste kronoloogiline ülevaade ning Rooma keisrite loend ja valitsemisaastad. Lisatud on ka põhilisemaid termineid sisaldav ladina-eesti sõnastik, kirjanduse loetelu ja Rooma impeeriumi kaart 125 pKr.

Vaata ka:
Uluots, Jüri. Rooma õiguse ajalugu / dotsent Uluotsa loengute järele programmile wastawalt kokkuseadnud Tartu ülikooli juura üliõpilased. – Tartus : Chr. Jürgens, 1923. – 123 lk. – (TÄISTEKST)

Bonfante, Pietro. Rooma õiguse ajalugu / kolmanda täiendatud väljaande järgi autori loal tõlkinud Ernst Ein. – Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1930. – [557] lk. 

Rooma õiguse süsteem : koostatud Grimm’i, Dernburg’i, Windscheid’i, Seeler’i ja Baron’i õpperaamatute järgi vastavalt prof. Grimm’i kavale. – Tartu : Pettai, 1932. – 317 lk. – (TÄISTEKST)

Rooma õiguse ajalugu : konspekt / koostatud loengute ja Bonfante raamatu järele vastavalt eksamikavale. – Tartu : O. Kriisa, 1935. – 149 lk. – (TÄISTEKST)

Loe edasi “Rooma õiguse allikaid eesti, inglise ja saksa keeles” →

1

Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis

Ülemaailmne majanduskriis mõjutas kogu Euroopat, kuid tabas mitmeid eurotsooni riike valusamalt kui teisi. Vaatamata sellele, et on ilmunud arvukalt majanduskriisi käsitlusi, jääb arusaamine poliitiliste otsuste mõjust integratsioonile ebamääraseks. Mida tähendab eurooplaseks olemine? Loe edasi “Jürgen Habermas ja Euroopa majanduskriis” →

0

Aktsionäride lepingud – seadustes, praktikas ja võrdlevalt analüüsituna

International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis / eds. Sebastian Mock, Kristian Csach, Bohumil Havel. – Berlin ; Boston : de Gruyter, 2018. – XII, 679 lk.

Kuigi aktsionäride lepingud reguleerivad aktsionäride suhteid, õigusi ja kohustusi äriühingu juhtimisel ja majandamisel, avaldavad nad mõju ka äriühingu tegevusele, konkurentsivõimele ning võivad tugevalt mõjutada kapitaliturgu. See muudab aktsionäride lepingute teema oluliseks äriühingu- ja lepinguõiguse üldisel mõistmisel ning vastavate seaduste loomisel. Levinud angloameerika õigusruumist väljapoole, on aktsionäride lepingute sõlmimine üha rohkem jõudmas ka Eestisse. Seega on teemakohane õiguskirjandus igati teretulnud. De Gruyteri kirjastuselt ilmunud raamat International handbook on shareholders’ agreements : regulation, practice and comparative analysis on ühtlasi artiklikogumik ja käsiraamat. Lugejad saavad ülevaate aktsionäride lepingute üldisest kontseptsioonist ja regulatsioonidest Euroopa, rahvusvahelises ja enam kui 20 riigi (sh ka Iisraeli, Brasiilia, Ukraina) õiguses. Käsitletakse teoreetilisi ja praktilisi probleeme nii üldiselt kui ka riikide praktikast lähtuvalt ning rahvusvaheliste korporatsioonide ja piiriüleste tehingute puhul kohaldatava õigusega seotud küsimusi. Raamatu koostajad avaldavad lootust, et raamat võiks olla alus rahvusvahelise arutelu tekkeks aktsionäride lepingutega tegelevate juristide, kohtunike, praktikute ja õigusteadlaste vahel.

Vaata ka:
Maripuu, Siim. Aktsionäride lepingus sisalduvate kokkulepete lubatavus ja õiguslikud tagajärjed Eestis : magistritöö / Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool ; juhendaja: Andres Vutt. – Tartu : Tartu Ülikool, 2014. – 85 lk. – TÄISTEKST

 

 

0

Eesti teadlaste toimetamisel ilmunud raamat sotsiaalsetest muutustest

The Routledge international handbook of European social transformations / Peeter Vihalemm, Anu Masso, Signe Opermann – London ; New York : Routledge, 2018 – xvi, 321 lk. : ill.

Raamat keskendub sotsiaalsetele muutustele kui ühele sotsiaalteaduste kesksele teemale.  Teoses on 19 peatükki, mis on kirjutatud enam kui 30 väljapaistva teadlase poolt  ning mis puudutavad eri valdkondi: majandus, politoloogia, haridusalane teadustegevus, geograafia, meedia ja kommunikatsiooniuuringud, avalik haldus, sotsiaalne psühholoogia ja sotsioloogia. Raamatu ajaline ja ruumiline vahemik on lai, sealhulgas globaalsed muutused ajalises ruumis, kus keskendutakse eelkõige muutuste protsessidele Euroopas viimase kahe aastakümne jooksul. Raamat koosneb neljast peamisest osast, alustades ülevaatest teoreetilisest ja metodoloogilisest lähenemisviisist ning seejärel keskendudes eraldi postkommunistlikele muutustele, Euroopa Liidu sotsiaalsete muutuste institutsionaalsetele teguritele ja Euroopa üleminekutele ülemaailmsete protsesside kontekstis. Raamatu on toimetanud Tartu ülikooli meediauuringute emeriitprofessor Peeter Vihalemm, andmeuuringute vanemteadur ja Zürichi tehnikaülikooli külalisteadur Anu Masso ning meediasotsioloogia teadur Signe Opermann.

Raamatu sisukord

 

 

 

 

0

Populismi mõju poliitilisele kommunikatsioonile Euroopas

Populist political communication in Europe [Võrguteavik] / edited by Toril Aalberg … [et. al.] ; [European Cooperation in Science and Technology (COST)]. – New York ; London : Routledge, 2017.

Aina rohkemates riikides on populistlikud erakonnad ja liikumised saavutanud valimistel edu või suutnud mõjutada riigi poliitmaastikku ja valimistulemusi. Selleks, et mõista nende edu, on oluline mõista meedia ja kommunikatsiooni rolli laiemalt. Ometi on populismist mõjutatud poliitilist kommunikatsiooni väga vähe uuritud. E-raamatust “Populist Political Communication in Europe” keskendub kolmele valdkonnale: populistlike sõnumite edastajad, meedia ja populism ning kodanikud ja populism.

Loe e-raamatut “Populist Political Communication in Europe” Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

Rohkem infot ja raamatuid leiab populismiteemaliselt fookuslehelt.

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑