Otsi

Open Search
silt

Euroopa Nõukogu

Euroopa inimõiguste konventsioon 70

4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas

Loe edasi “Euroopa inimõiguste konventsioon 70” →
0

Sõnavabadusest uues meedias

Koltay, András. New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. – Oxford, UK : Hart Publishing, 2019. – XX, 260 lk.

 

Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias” →

0

Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga

Laste- ja noortekultuuri aasta tähistamiseks on Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis avatud näitus „Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga“. Näha saab ÜRO, UNESCO, UNICEFi, ILO, OECD, WHO ja Euroopa Nõukogu väljaandeid. Veel on väljapanekud lastest migratsioonikriisis ja laste õigustest digitaalses keskkonnas.
Näitus jääb avatuks 21. juulini.

Valik raamatuid näituselt:
ÜRO
Globalization of child law : the role of the Hague conventions (1999)
Lapse õigused (2015)
Laste heaolu (2013) Loe edasi “Lapsed ja noored rahvusvaheliste organisatsioonide pilguga” →

0

Õigussüsteemide võrdlus

Euroopa Nõukogu (EN) avaldas oktoobris Euroopa õigussüsteemi tõhususe hindamise komisjoni (CEPEJ) raporti European judicial systems. Efficiency and quality of justice, milles võrreldakse ENi 45 liikmesriigi (sh Eesti) õigussüsteeme. Vaadeldakse kohtute eelarvet, koosseisu, töökorraldust, kohtuasjade hulka ja kohtute töö kvaliteeti ning tuuakse välja valitsevad arengusuunad kohtute tegevuses.

Analüüsi lisana valmis mahukas ülevaade IT-lahenduste kasutamisest kohtutes. Vaata: Use of information technology in European courts.

Koos raportitega esitleti uut vaba juurdepääsuga dünaamilist andmebaasi CEPEJ-STAT, mis sisaldab ENi liikmesriikide õigussüsteemidega seotud erinevaid andmeid.

Väikest kokkuvõtet Eesti õigussüsteemi osast raportis vaata www.kohus.ee.

Täiendasime ka meie ajaveebi õiguse andmebaasi Euroopa riikide kohtusüsteemide ja konstitutsioonikohtute linkidega. Vaata siit.

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑