Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”
Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.
Loe edasi “Euroopa diskrimineerimisvastane õigus”
EU eIDAS Regulation : Regulation (EU) 910/2014 on electronic identification and trust services for electronic transactions in the internal market : article-by-article commentary / edited by Alessio Zaccaria, Martin Schmidt-Kessel, Reiner Schulze, Alberto Maria Gambino. – München [etc.] : Beck [etc.], 2020. – X, 379 lk.
Raamat “EU eIDAS Regulation” seletab lahti e-identimise ja usaldusteenuste määruse kõik sätted. Määrus loob uue süsteemi turvaliste e-tehingute jaoks ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste vahel. Näiteks on nüüd Eesti ettevõtjal lihtne esitada pakkumisi Rootsi avaliku teenuse konkursile ja ELi toetusi saab hallata algusest lõpuni internetipõhiselt. Ühes ELi riigis väljastatud e-ID vahendit tuleb tunnustada kõigis teistes ELi riikides. Loe edasi “Turvalised e-tehingud”
Kirjastuse Hart Publishing raamatusarjas Hart studies in comparative public law ilmus 25. köide – New media and freedom of expression : rethinking the constitutional foundations of the public sphere. See on käsitlus sõna- ja ajakirjandusvabadusest uue meedia vaates. Kõigepealt annab autor ülevaate sõnavabaduse põhimõtetest, piiridest ja kaitsest erinevates õigussüsteemides ning ajakirjandusvabaduse-sõnavabaduse suhestusest ja meedia reguleerimisest. Kuna oluline osa meie suhtlusest ning info vahendamisest on liikunud internetti, huvitab autorit traditsiooniliste põhimõtete ja regulatsioonide kehtivus internetis. Autor analüüsib interneti-teenuse pakkujate, otsingumootorite ja sotsiaalmeedia platvormide kui info avalikkusele vahendajate mõju, tegevuse reguleerimist ja vastutust sõnavabaduse kontekstis. Loe edasi “Sõnavabadusest uues meedias”
Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.
Raamatusse “Collected cases on EU Labour Law” on kogutud Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika. Kohtupraktika mõjutab Euroopa Liidu (EL) õiguse kohaldamist liikmesriikides ja siseriikliku õiguse tõlgendamist. Selle tundmine on oluline igale tööõigusega tegelevale õigusspetsialistile hindamaks, kas ja millisel määral on lahend oluline käsitletava juhtumi puhul. Loe edasi “Euroopa tööõigusega seotud kohtupraktika”
Isiku mõiste annab juristidele ainest aruteludeks erinevatest vaatepunktidest. Eriti siis, kui kõne all on loomade õiguste, robotite vastutuse, inimolendite ja bioeetikaga seotud küsimused. Springeri kirjastuses välja antud artiklikogumik Legal personhood : animals, artificial intelligence and the unborn käsitleb just isiku ja tema õiguste teemat. Vaadeldakse (juriidilise) isiku mõiste määratlemist õigusfilosoofia ja -kultuuri tähenduses, uuritakse isiku õiguslikku seisundit ja õigussubjektsust bioeetika, looma- ja meditsiiniõiguse aspektist. Lisaks riikide (sh Soome, Saksa, Inglise, Poola) õiguse käsitlustele analüüsitakse ka isiku määratlust andmekaitse reguleerimisel Euroopa Liidu õiguses.
Loe ka:
Robotics, AI and the future of law / eds. Marcelo Corrales, Mark Fenwick, Nikolaus Forgó. – Singapore : Springer, 2018. – XII, 237 lk.
Chen, Jiahong ; Burgess, Paul. The boundaries of legal personhood: how spontaneous intelligence can problematise differences between humans, artificial intelligence, companies and animals // Artificial Intelligence and Law. Vol. 27 (2019), issue 1, p. 73-92.
Detsembri keskel avalikustati Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni tellimusel valminud uuring Artificial Intelligence and civil law; liability rules for drones. Tehisintellekti ja robotite kasutamine on tekitanud hulgaliselt õiguslikke probleeme, mis ootavad lahendamist. Uuring annab ülevaate drooni mõiste määratlemisest, droonide liigitamisest ning tsiviilkasutuse reguleerimisest 13 liikmesriigi (Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Suurbritannia, Itaalia, Taani, Rootsi, Tšehhi, Poola, Hollandi, Austria, Saksamaa, Iirimaa) ja Euroopa Liidu õiguses. Käsitletakse ka sertifitseerimise ja registreerimise nõudeid ning vastutuse, kindlustuse ja riskijuhtimise küsimusi.
Vaata ka:
Hodgkinson, David ; Johnston, Rebecca. Aviation law and drones : unmanned aircraft and the future of aviation. – New York, NY : Routledge, 2018. – XV, 159 lk.
Wolf, Harrison G. Drones : safety risk management for the next evolution of flight. – London ; New York : Routledge, 2017. – IX, 172 lk.
The future of drone use : opportunities and threats from ethical and legal perspectives / ed. by Bart Custers. – The Hague : Asser Press ; Berlin : Springer, 2016. – XXIII, 386 lk.
Artiklikogumikus „Contemporary issues of human rights protection in international and national settings” analüüsitakse inimõiguste kaitse aspekte rahvusvahelise, Euroopa Liidu ja riigisisese õiguse vastastikuses mõjus. Erinevate riikide autorid käsitlevad Euroopa inimõiguste konventsiooni mõju riigisisesele õigusele ja kohtupraktikale. Norra, Saksamaa, Poola, Sloveenia ja Türgi näitel saame teada, missuguste katsumustega seisavad riigid silmitsi inimõiguste kaitsmisel ja rahvusvaheliste sätete rakendamisel. Samuti peatutakse inimõiguste osal Euroopa Liidu ja Ukraina vahelises assotsiatsioonilepingus ning vaadeldakse majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste eksterritoriaalset avaldumist.
Vaata ka:
Damages for violations of human rights : a comparative study of domestic legal systems / ed. by Ewa Bagińska. – Cham : Springer, 2016. – XII, 486 lk.
Human rights and constitution making / Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights. – New York ; Geneva : United Nations, 2018. – IV, 144 lk.
Human rights in contemporary European law / eds. Joakim Nergelius, Eleonor Kristoffersson. – Oxford (UK) ; Portland (Oregon) : Hart Publishing, 2017. – XXIV, 229 lk.
Loe edasi “Kuidas tõlgendada inimõigusi ja mõjutada nende kaitsmist?”
parlafon.com 