Otsi

silt

e-raamat

Avatud juurdepääsust teadmistele

Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.

Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.

Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.

Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.

Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.

Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Foto: Felix Lichtenfeld,  Pixabay

 

Euro püsimajäämise lugu

Safeguarding the Euro in times of crisis : the inside story of the ESM / European Stability Mechanism. – Luxembourg : Publication Office of European Union, 2019. – 419 lk.

2000ndate algul lahvatas Euroopas finants- ja riigivõlakriis. Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) ja selle ajutine eelkäija Euroopa Finantsstabiilsuse Fond käisid välja miljardeid eurosid, et aidata kriisist räsitud riike ja tagada kogu euroala stabiilsus. Loe edasi “Euro püsimajäämise lugu”

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Loe edasi “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas”

E-raamat pikema tööaja mõjust

John H. Pencavel. Diminishing Returns at Work: The Consequences of Long Working Hours (2018)

Raamatu üks eesmärkidest on välja selgitada pika tööaja tagajärjed/tulemused. Sealhulgas analüüsitakse pikema tööaja mõju tootmisele, tööaja seotust töötajate haigestumise ja vigastusega.

Raamatus keskendutakse küll pigem tööaja uurimisele Ameerika ja Suurbritannia kontekstis, kuid ilmselt pakub mõtteainet siiski laiemaltki.

Millist rolli mängib pikk tööaeg kaasaegses majanduses?

Mõned huvitavad järeldused raamatust. Ametiühingutesse kuuluvate töötajate tööaeg on enamasti lühem, kui nendel, kes ametiühingutesse ei kuulu. Briti töötajate tööaeg on lühem kui Ameerika töötajatel. Suurbritannias on ametiühingutesse kuuluvate töötajate osakaal suurem, samuti on ametiühingutel ühiskonnas suurem roll. Pikema tööaja mõju avaldub erinevalt – olenevalt töötajatest ja tööst.

Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.

 

 

 

 

 

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑