Otsi

Open Search
silt

autoriõigus

Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik

Justiitsministeerium on avalikuks teinud eelnõu, millega võetakse autoriõiguse seadusesse üle direktiivist tulenevad muudatused. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele. Direktiivist tulenevalt peavad muudatused olema jõustatud hiljemalt 7. juuniks 2021. 

Eelnõu ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda siin.

Suurimad muudatused rahvusraamatukogu jaoks on teksti- ja andmekaeve ning kaubanduskäibest väljas olevate teoste regulatsioonid. Teksti- ja andmekaeve vaba kasutuse erand on autoriõiguse seaduses sätestatud juba varasemalt, kuid direktiiviga ühtlustatakse Euroopa Liidu üleselt selles osas autoriõiguse sätteid.

Loe edasi “Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik” →
0

Raamatu ja roosi päevaks

Alates 1995. aastast on 23. aprill raamatupäev ning ka autoriõiguste päev.

Rohkem infot selle päeva kohta ja ka käesoleva aasta tegevuste kohta saab leida UNESCO veebilehelt.

Mis on selle päeva lugu?

1926. aastal leiutas üks Barcelona raamatukaupmees romantilise kombe: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat.

23. aprill on ka Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ja William Shakespeare’i (1564-1616) surmapäev.

Rohkem saab selle päeva kohta lugeda Jüri Talveti artiklist.

Ja ka siit ülevaatlikust artiklist.

Sellise ilusa päeva tähistamiseks tutvustame kirjutisi lugemise võlust ja autorite seaduslikust kaitsest. Loe edasi “Raamatu ja roosi päevaks” →

0

Avatud juurdepääsust teadmistele

Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.

Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.

Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.

Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.

Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.

Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Foto: Felix Lichtenfeld,  Pixabay

 

0

Autori varaliste õiguste uusi mudeleid

Copyright reconstructed : rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change / edited by P. B. Hugenholtz. – Alphen aan den Rijn, The Netherlands : Wolters Kluwer, 2018. – XX, 338 lk.

Meie kogudesse on jõudnud Wolters Kluweri raamatusarja Information Law Series uus väljaanne – autori varaliste õiguste mudeleid käsitlev Copyright reconstructed: rethinking copyright’s economic rights in a time of highly dynamic technological and economic change. Amsterdami ülikooli infoõiguse instituudi intellektuaalse omandi professor Bernt Hugenholtz on raamatusse koondanud peaaegu kolm aastat (sügis 2014 – suvi 2017) kestnud akadeemilise uurimisprojekti „Reconstructing Rights” tulemused. Projektis osalenud Euroopa autoriõiguse ja majandusekspertide ülesandeks oli mõtestada ümber autori varalised õigused, mis vastaksid ajakohasele majanduse ja tehnoloogia arengule ning kujundada autori varaliste õiguste n-ö ideaalne mudel. Seejuures keskenduti autoriõigustega seotud viiele tegevusele:
1) digitaalne edasimüümine, 2) isiklikul eesmärgil kopeerimine, 3) hüperlinkimine ja manustamine, 4) kordusülekanne kaabellevis ning 5) teksti- ja andmekaeve.

Loe edasi “Autori varaliste õiguste uusi mudeleid” →

0

Omandiõigusest ja vaba kultuuri kaitsest

Vaba kultuur ehk loovuse loomus ja tulevik / Lawrence Lessig. – Tartu : MTÜ Wikimedia Eesti : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2017. – 331 lk.

Ameerika õigusteadlase ja akadeemiku Lawrence Lessigi  tuntuim ja mõjukaim teos „Vaba kultuur” ilmus 2004. aastal. Raamatu eessõnas märgib autor: „Vaba kultuur, mida selles raamatus kaitsen, on tasakaal anarhia ja ülereguleerimise vahepeal. Omand on nii vabas kultuuris kui ka vabal turul. Omandiõiguse ja lepped jõustab riik. Kuid nii, nagu vabaturg muutub väärarengu korral feodaalseks, võib ka vaba kultuur langeda äärmuslusse seda kujundava omandiõiguse toel. See on see, mida ma tänases kultuuris kardan. Just sellise äärmusluse vastu ma selle raamatu kirjutasingi”.

Loe edasi “Omandiõigusest ja vaba kultuuri kaitsest” →

0

Autoriõiguse kaasajastamisest Euroopa Liidus

Digitaalse ühtse turu saavutamise üheks abinõuks on autoriõiguse seadusandluse kaasajastamine. Autoriõiguse raamistik EL-s on killustunud ega arvesta tänase tehnoloogiaga olles pigem takistuseks kui võimaluste loojaks.

14.septembril 2016 esitas Euroopa Komisjon ettepanekud autoriõiguse eeskirjade ajakohastamiseks. Ettepanekud sisaldavad järgmisi eesmärke:

  • digitaalse sisu suurem valik ning selle kättesaadavus internetipõhiselt ja piiriüleselt;
  • täiustatud autoriõiguse eeskirjad teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning puudega inimeste kaasamiseks;
  • õiglane ja jätkusuutlik turg loovisikutele, loometööstusele ja ajakirjandusele.

Loe edasi “Autoriõiguse kaasajastamisest Euroopa Liidus” →

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑