Kevadisest eriolukorrast ja distantsõppest tulenevalt oleme koondanud e-õppele ja õpetajatele mõeldes meediapädevuse arendamiseks valiku kasulikke raamatud, artikleid, võrguväljaandeid ja mänge.
Meediapädevuse nädala eesmärk on tõsta nii laste ja noorte kui õpetajate ja laiema avalikkuse teadlikkust ümbritseva inforuumi võimalustest ja ohtudest ning pöörata tähelepanu kriitilise mõtlemise olulisusele.
Kuidas tehisintellekt mõjutab tööturgu? Milliseid valdkondi tehisintellekt enim mõjutab? Milline on inimmõistuse roll tehisintellekti arenedes – teevad need koostööd või mitte? Kuidas tehisintellekti kasutada erinevates valdkondades?
Sellised ja paljud teised küsimused võivad tekkida kui kõneletakse tehisintellekti arengust ja algoritmide kasutamisest.
Järgnevalt mitmeid raamatuid, artikleid, veebilehti jms, mis aitavad tehisintellektist rohkem teada saada.
Mitmed Paul M.Romeri tööd on kättesaadvad tema kodulehel. Tema artikleid saab lugeda ka Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. Link kirjutistele on siin.
Kodanikupalga temaatika on pakkunud kõneainet kaua. Mitmetes riikides on katsetatud kodanikupalga maksmist või on see käimas praegu – näiteks Soomes, Itaalias, Hollandis jne. Šveitsis toimunud rahvahääletusel kodanikupalga kasutuselevõtmise idee piisavalt toetust ei leidnud.
Järgnevalt valik artiklitest, raamatutest, analüüsidest ja uurimustest, mis käsitlevad kodanikupalga põhimõtteid, kodanikupalgaga seotud majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte ning suhestumist sotsiaalsüsteemi.
14. aprillil 1987 esitas Türgi avalduse liitumaks Euroopa Ühendustega. Sellest on möödunud juba 30 aastat, kuid siiani on Türgi kandidaatriigi staatuses.
Türgi ja Euroopa Liidu suhete juured ulatuvad koguni 1959. aastasse, mil Türgi soovis astuda Euroopa Majandusühenduse liikmeks. 1963. aastal sõlmitigi Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel assotsiatsioonileping. Türgist sai ametlik Euroopa Liidu kandidaatriik 1999. aastal, liitumisläbirääkimised algasid aga alles 2005. aastal. Kandidaatriigi staatus on Türgil säilinud siiani. Ellu on viidud mitmeid poliitilisi reforme, mis on Euroopa Liiduga ühinemiseks olulised, kuid muutused on olnud liialt aeglased või ebapiisavad. Loe edasi “Türgi ja Euroopa Liit”→
2000. aastatel tunti Lääne-Euroopas suurt hirmu selle ees, et ELi idasuunaline laienemine vähendab poliitilise protsessi efektiivsust ning ajakirjandus taastoodab seda eksitavat kujutlust siiani. Leideni Ülikooli õppejõud, PhD Dimiter Toshkov väidab ajakirjas Journal of European Public Policy (Vol. 24, No. 2) 2017. aastal ilmunud uurimuses aga, et kartused, nagu hakkaks vaesed Ida-Euroopa maad ühise survegrupina ELi otsuseid mõjutama (näiteks põllumajandustoetuste suurendamiseks), pole kinnitust leidnud. Pole mingit süsteemset lõhet „uute“ ja „vanade“ liikmesriikide vahel ning seadusandlike aktide vastuvõtmine pole aeglustunud. Erinevused on ilmnenud vaid mõnes valdkonnas (keskkond, migratsioon). Kokkuvõttes pole Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel ELi poliitikate ja seadusandluse blokeerimiseks piisavalt hääli, isegi kui nad esindaksid ühesuguseid seisukohti, mida juhtub harva. Euroopa Liidu Nõukogus on pärast 2004. aastat liitunud riikidel 21% häältest, otsuste blokeerimiseks vajalik minimaalne häälte osakaal on aga 35%.
„Fake news“ ehk valeuudised ja „post-truth era“ ehk tõejärgne ajastu on saanud aktuaalseks teemaks, mida kajastatakse nii Eesti kui ka välismeedias. Valeuudiste mõjust ja tulemustest kirjutatakse just poliitika mõjutamise valguses. Termin „post-truth“ pälvis Oxfordi sõnaraamatutelt 2016. a. aasta sõna tiitli, kuna seda on kasutatud sagedasti, eriti Brexiti ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste valguses.
Ajakirja Foreign Affairs 2016. a. novembri/detsembri number on pühendatud populismi mõjule. Muude põnevate artiklite seas, sisaldab see ka kirjutist Ameerika Ühendriikide presidendist Donald Trump’ist.
Eighengreen, Barry. The populist turn in American politics // Current History. Vol. 116 (2017) Jan, p. 24-30. (Ajakiri Current History asub Rahvusraamatukogus ühiskonnateaduste saalis.)
Gröönimaa on omavalitsuslik ala, mis kuulub Taani koosseisu. Taani Kuningriigi osana sai ka Gröönimaa 1973. aastal Euroopa Ühenduse liikmeks. 1979. aastal kehtestati aga Gröönimaa autonoomia. See tõstatas küsimuse, kas Gröönimaa peaks endiselt Euroopa Ühendusse kuuluma või mitte.
23. veebruaril, 1982. aastal korraldatigi nõuandev rahvahääletus. 1982. aastal oli Gröönimaa rahvaarv suurusjärgus 52 000 elanikku. Neist valimas käis koguni 74,9% hääleõiguslikest isikutest ehk peaaegu 39 000 inimest. Analoogselt hiljuti Suurbritannias aset leidnud referendumile hääletas ka Gröönimaal vaid napp enamus hääletajatest Euroopa Majandusühendusest lahkumise poolt. 53% häälteenamusega otsustasid Gröönimaa elanikud Ühendusest välja astumise kasuks.
Gröönimaa säilitas liikmesriikide nõusolekul assotsieerunud ülemeremaa staatuse. Seda kinnitab 1984. aasta 13. märtsil allkirjastatud Gröönimaa leping.
Gröönimaa leping on Euroopa Liidu seisukohalt oluline dokument, sest antud lepinguga tehti parandusi ka varasemalt sõlmitud Ühenduse lepingutes. Seeläbi on Gröönimaa leping Euroopa Liidu põhiseadusliku aluse eraldamatu osa. Loe edasi “Gröönimaa lahkumine Euroopa Ühendusest”→