Otsi

Ukrainlased võitlevad, aga venelased sõdivad

Venemaa ründas Ukrainat ööl vastu 24. veebruari ‒ see on fakt ja üldine arusaam Ukrainas toimuvast. Peamine narratiiv on, et Venemaa ründab ja Ukraina kaitseb ennast; sellest arusaamast lähtudes kajastavad olukorda rindel ja üldiselt Ukrainas enamik meediat ja riigiasutusi üle terve maailma. Nagu ikka, on küsimus sõnastuses ‒ selles osas peab olema eriti ettevaatlik.

Allpool toon mõned näited Eesti meediast, kus sõda Ukrainas nimetatakse erinevalt. Üsna selgesti saab aru, kes on agressor ja kes on sunnitud ennast kaitsma. Aga millest ja miks ma siis kirjutan? Et juhtida tähelepanu korrektsele väljendusviisile ja täpsele sõnastusele. Kõige rohkem segadust tekitab väljend „sõda Ukrainas“ ja sarnane, kuid siiski erinev „Ukraina sõda“, mille üle just arutlengi. Rõhutan, et minu meediamonitooringu tulemuseks ei ole üllatav desinformatsioon, mis leviks väljaannetes ja eksitaks lugejaid. Minu eesmärk on näitlikustada sisulist erinevust eelnimetatud fraaside vahel ning paluda Venemaa Föderatsiooni (VF) rünnakut Ukrainas kajastades pigem valida väljend, milles oleks seesütlev kääne ehk „sõda Ukrainas“ ja mitte omastav kääne ehk „Ukraina sõda“.

Loe edasi “Ukrainlased võitlevad, aga venelased sõdivad”

Amnesty International: piiripealne usaldusväärsus

Käesoleva aasta augustis avaldas Amnesty International uue raporti, mis kajastas Vene-Ukraina sõja viimaseid sündmusi. Selle sisule reageerisid tugevasti nii Ukraina valitsus kui ka väliseksperdid.

Minu eesmärk on tuua esile mõned ebakõlad, mis ekspertide sõnul annavad märku raporti koostajate ebapädevusest ning kohati nappivast tõendusmaterjalist. Amnesty Internationali (AI) koostatud raport on mahult üsna väike, kuid esmapilgul paistab olevat sisukas. Seal tsiteeritakse kohalikke elanikke Ukraina piirkondadest, mille lähedal käivad ägedad lahingud ning antakse hinnanguid sõjategevuse käigule. Aga milles on siis konflikt?

Loe edasi “Amnesty International: piiripealne usaldusväärsus”

Miks me sõdime monumentidega?   

Tank T-34 (Narva linna vallutamisele Punaarmee poolt Teises maailmasõjas 1944. aastal pühendatud mälestusmärk). Foto: Ü. Veldre

Eestis kurikuulsam monumendikonflikt toimus 2007. aasta aprillis, kui Tõnismäelt eemaldati nn pronkssõdur ja maeti ümber väljakaevatud punaarmeelaste säilmed. Peale seda sündmust pole punamonumentidega enam nii intensiivselt tegeletud, aeg-ajalt on kunstiajaloolased, arhitektid või linnaplaneerijad võtnud sõna Maarjamäe kompleksi ja laiemalt nõukogudeaegsesse pärandisse suhtumise teemadel, aga mingit laialdast diskussiooni pole olnud. Ukraina sõda on aga monumentide teema taas fookusesse tõstnud, kuna agressorriiki sümboliseerivad mälestusmärgid vaatavad vastu nii avalikust linnaruumist kui metsast. Aga miks me tunneme ennast ohustatuna mingist kivi- või metallikamakast? Narva tank ei ähvardanud füüsiliselt kedagi, aga ometi leiavad ühed, et tema koht ei ole avalikus ruumis ja teised võtavad väga valuliselt tanki eemaldamist.  

Loe edasi “Miks me sõdime monumentidega?   “

Narvale mõeldes

See intervjuu on katse rääkida Narvast mitte teise nurga alt, vaid Narva nurga alt. Jagada mõtteid sellest, kuidas Narva elab, mida tunnevad linna elanikud ja kuidas linn saab hakkama oma uue, transiitlinna rolliga.

Küsimustele vastab Marina Koreshkova, MTÜ Art Republic Krenholmia eestvedaja, Narva vabatahtlik

Koostanud Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Narva: mis adjektiivid iseloomustavad seda linna?

Raske on adjektiivide abil iseloomustada linna, aga ma proovin. Minu meelest on Narva keeruliselt rinnastatud ja põimitud linn. Vastandlik. Omalaadne ja vastuoluline, andekas ja uhke, hulljulge ja iseloomuga, väsitav ja rahustav, keev ja tasakaalukas, rahulik ja purskav, tegus ja infantiilne, aga siiski edasiliikuv, ja ma loodan, et tal on ka jõudu seda olla.

Loe edasi “Narvale mõeldes”

Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Eesti riigiõigusteadlane Artur-Tõeleid Kliimann kirjutas 1931. aastal ajakirjas „Õigus” avaldatud artiklis Hääleõigus ja hääletamissund : interpretatsiooniküsimusi maksvast riigiõigusest: „Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks, esiteks, ja, teiseks, kes ühtlasi on pidevalt elanud eesti riikkondsuses vähemalt ühe aasta. [—] Hääleõigus on oma iseloomult kõige pealt avalik õigus. Selline õigus omistatakse kodanikule mitte oma isiklikkude sihtide taotlemiseks, vaid üldsuse kasuks. On siis ka endastmõistetav, et tema kasutamist tohib korraldada üksnes üldsust juhtiv avalik võim, aga mitte kodanik ise. Hääleõigus kuulub niisuguste õiguste liiki, mille sisu ja piirid on täpselt määratud. Samuti on täpsalt määratud seesuguste õiguste kasutamisviisid ja –protseduur.”

Hääletamist kohalike omavalitsuste valimistel sätestavad Eesti Vabariigi põhiseadus § 156 ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS). KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu (EL) kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seega on isikul õigus hääletada selle KOVi volikogu valimistel, kus asub tema püsiv elukoht. KOVVS § 5 lg 2 annab õiguse hääletada ka välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes, elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu (594 SE), mille eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (välja arvatud Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Kas ja kuidas on teised Euroopa Liidu liikmesriigid välismaalaste hääleõiguse kehtestanud? Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal ja Tšehhis ei ole kolmandate riikide kodanikel valimisõigust. Siinkohal toome näiteid nendest riikidest, kus teatud riikide kodanikele või teatud gruppidele riigis elavatele kolmandate riikide kodanikele on hääleõigus kohalikul tasandil antud.

Loe edasi Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Eesti Vabariigi President

6. oktoobril 1992 astus ametisse president Lennart Meri – esimene Eesti iseseisvuse taastamise järgne riigipea.  

Lennart Meri presidendi ametivannet andmas, 6. oktoober
Riigikogu fotoarhiiv

20. augustil 1992 registreeriti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera.  

20. septembril rahvahääletusena toimunud valimistel ei saanud ükski presidendikandidaat nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Hääled jagunesid järgnevalt: Arnold Rüütel 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält.   

5. oktoobril Riigikogus toimunud valimistel kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Vabariigi Presidendiks valiti 59 poolthäälega Lennart Meri. 

Loe edasi “Eesti Vabariigi President”

Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal

ELi sanktsioonid Venemaa vastu pärast viimase sissetungi Ukrainasse Euroopa Komisjoni veebilehelt

Uuriva ajakirjanduse organisatsiooni Correctiv ülevaade sanktsioonidest ja nende mõjust. 


Järgnevates kirjutistes analüüsitakse majandussanktsioonide geopoliitilisi stsenaariume, samuti sanktsioonide mõju finantsstabiilsusele, majandusele samuti ka Aafrika riikidele ning seoseid Hiina ja Indiaga. 

Uuringuid ja analüüse: 

Loe edasi “Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal”

Vene propaganda uued arengud

Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!

Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.

Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).

Loe edasi “Vene propaganda uued arengud”

AASTA OLI 1992

1992. aasta oli iseseisvuse taastanud Eestile keeruline aeg – rasked majanduslikud olud, vene vägede jätkuv viibimine Eesti territooriumil, kuritegevus. Kuid sellesse aastasse jäävad ka olulised sündmused, mis mõjutasid eestimaalaste elu. Suvel võeti käibele oma raha – Eesti kroon, sügisel tuli kokku Riigikogu VII koosseis ja valiti Eestile president. Arendati hoogsalt välissuhtlust ja algasid läbirääkimised Venemaaga vägede väljaviimiseks. 

OLULISED SÜNDMUSED

11. jaanuaril kehtestati Eestis talongimajandus. Ühele inimesele oli ette nähtud 0,5 l piima päevas, 1,5 kg leiba nädalas, 400 g võid kuus, 500 g juustu kvartalis. 

Foto: E. Prozes 
EFA

23. jaanuaril kuulutas Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi territooriumil asuva endise Nõukogude Liidu relvajõudude halduses oleva vara Eesti Vabariigi omandiks. 

Nõukogude Armee Kopli piirivalvekordoni üleandmine Piirivalveametile. Foto: E. Prozes 
EFA 
Loe edasi “AASTA OLI 1992”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑