Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.
Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.
PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.
Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.
Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.
Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn, 2016, lk. 59-92.
Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.
Oliphant, Robert E. Family law. – New York, [2016]. – 746 lk.
Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil”
GlobaLex on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab teavet riikide, rahvusvahelise ja võrdleva õiguse teemadel. Artiklid, uurimused ja teised allikad sobivad täitma üleilmastuvast õigusharidusest ja töösuhetest tingitud infovajadust. Esindatud on teadus- ja õppematerjalid, tutvustatakse riikide õigussüsteeme, õiguse allikaid jpm. Kasulikku teadmist leidub nii õigusteadlastele, juristidele, spetsialistidele, üliõpilastele kui ka teistele valdkonnast huvitatutele. Andmebaasi uuendatakse jooksvalt.
Jaanuaris 2021 täienes andmebaasi Eesti õiguse osa. Loe lähemalt siit.
Vaata ka:
European e-justice
https://e-justice.europa.eu/home.do
N-Lex
https://n-lex.europa.eu/n-lex/index?lang=et
Consolidated texts of English translations of Estonian legislation
https://www.riigiteataja.ee/en/
24. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist hariduspäeva, mille teemaks on „COVID-19 põlvkonna hariduse taastamine ja taaselustamine“. Nüüd on aeg hariduse võimendamiseks, suurendades koostööd ja rahvusvahelist solidaarsust, rõhutades hariduse ja elukestva õppe taastumise tähtsust.
Vaata veel ÜRO lehelt https://www.un.org/en/observances/education-day
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne.
Maailma linnade aruanne 2020 näitab, et jätkusuutliku linnastumise tegelikku väärtust saab ja peab kõigi heaolu huvides rakendama. Aruanne pakub tõendeid ja analüüse linnastumise väärtusest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalast aspektist ja selgitatakse, mis annab linnadele ainulaadse iseloomu. Uuritakse ka innovatsiooni ja tehnoloogia ning sihipäraste investeeringute ja uue linnakava tõhusat rakendamist jätkusuutliku linnastumise väärtuste edendamisel.
ÜRO peasekretär António Guterres on kirjutanud raamatu eessõnas
„COVID-19 pandeemia on häirinud elu ja majandust kogu maailmas. Linnapiirkondades
elab juba 55 protsenti maailma elanikkonnast ja see arv peaks aastaks 2050 kasvama 68 protsendini. Meie kiiresti linnastuv maailm peab sellele tõhusalt reageerima
ja valmistuma tulevasteks nakkushaiguste puhanguteks. Vajame jätkusuutlikku, kaasavat ja keskkonnasäästlikku taastumist inimeste ja planeedi jaoks. See tähendab väljakutseid, kuidas linnu planeerida, hallata ja rahastada ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks nullheide, kus on parem eluase ja infrastruktuur.“
Vaata veel
https://unhabitat.org/
https://www.un-ilibrary.org/
Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”
Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.
Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.
Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.
Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.
Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.
Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.
Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.
Justiitsministeerium on avalikuks teinud eelnõu, millega võetakse autoriõiguse seadusesse üle direktiivist tulenevad muudatused. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele. Direktiivist tulenevalt peavad muudatused olema jõustatud hiljemalt 7. juuniks 2021.
Eelnõu ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda siin.
Suurimad muudatused rahvusraamatukogu jaoks on teksti- ja andmekaeve ning kaubanduskäibest väljas olevate teoste regulatsioonid. Teksti- ja andmekaeve vaba kasutuse erand on autoriõiguse seaduses sätestatud juba varasemalt, kuid direktiiviga ühtlustatakse Euroopa Liidu üleselt selles osas autoriõiguse sätteid.
Loe edasi “Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik”