Otsi

Open Search

WTO innovatsioonist digitaalajastul

World Trade Report 2020: Government policies to promote innovation in the digital age /World Trade Organization. – Geneva : WTO, 2020. – 208 lk.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni aruandes tutvustatakse võimalusi, kuidas WTO on innovatsiooni toetanud, sealhulgas kaotanud Interneti- ja telekommunikatsioonitaristu toodete tariifid, stimuleerinud e-kaubandust, liberaliseerinud internetiteenuseid ning pakkunud stabiilset raamistikku ülemaailmsete ja avatud standardite ning intellektuaalomandi kaitse arendamiseks.

Aruandes leitakse, et 115 riiki on kehtestanud uue tööstuspoliitika ning muud digitaalse ja tööstuse arengustrateegiad, mille eesmärk on soodustada üleminekut digitaalmajandusele. Veel tuuakse välja mitmeid uusi vahendeid, mida kasutatakse digitaalmajandusele ülemineku toetamiseks.

WTO Peanõukogu märgib, et pandeemia COVID-19 on kiirendanud digitaalse innovatsiooni ja e-kaubanduse kasutuselevõttu ning pannud riigid tugevdama poliitikat, mille eesmärk on majanduskasvu hoogustada innovatsiooni ja tehnoloogia täiendamise kaudu.

WTO väljaandeid loe lisaks
https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/publications_e.htm

0

Sõida rongiga!

2021. aasta on Euroopas kuulutatud raudteeaastaks.

See on Euroopa Komisjoni algatus, millega rõhutatakse raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eeliseid.  
Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid oma otsuses algatuse heaks 2020. aasta detsembris.

2021. aastal on raudteetranspordi nähtavuse suurendamiseks kavas võtta kogu Euroopas mitmesuguseid meetmeid, et ärgitada kodanikke ja ettevõtjaid rongiga sõitma ning saavutada vastavalt ELi rohelisele kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalsus. 

ELis tekitab raudteetransport vähem kui 0,5% transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on raudteevedu üks kõige säästvamaid reisijate- ja kaubaveo vorme. 
Sellest hoolimata liigub raudteel vaid ligikaudu 7% reisijatest ja 11% kaupadest. Aegunud taristu, vananenud ärimudelid ja suured hoolduskulud on mõned neist takistustest, mis tuleb ületada, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond. 

Euroopa Komisjon on käivitanud raudteeaasta veebilehe, kus saab ülevaate algatustest, meetmetest, üritustes ning projektidest, mida Euroopa eri paigus tehakse.

Allikad: Euroopa Parlamendi pressiteade, 29.01.2021
Euroopa Komisjoni pressiteade, 30.12.2020

0

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) e-raamatukogu ja majandusanalüüsid

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 190 riigist koosnev organisatsioon, mille ülesanne on edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, kindlustada finantsstabiilsust, hõlbustada rahvusvahelist kaubandust, edendada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Rahvusvahelise Valuutafondi e-raamatukogu IMF eLibrary sisaldab analüüse ja uurimistöid ning lugeda saab perioodikat, raamatuid ja dokumente. Andmebaas pakub majandusarengu prognoose globaalsel ja riiklikul tasandil, näiteks leiab siit riigipõhist statistikat maksebilansi, inflatsiooni, eelarve näitajate, tarbekauba hindade ja kaubanduse kohta.
IMF e-raamatukogu on kõigile tasuta.

IMF majandusanalüüsid
World Economic Outlook, October 2020 : A long and difficult ascent / International Monetary Fund. Research Dept.:IMF. – 2020.
Ehkki hiljutised vaktsiinide heakskiitmised on tekitanud lootusi pandeemia pöördumiseks sel aastal, aga siiski on uuenenud lained ja viiruse uued variandid, mis panevad muretsema. Ebakindluse tingimustes prognoositakse maailmamajanduse kasvu 2021. aastal 5,5% ja 2022. aastal 4,2%.

Global Financial Stability, October 2020 : Bridge to recovery / International Monetary Fund. Monetary and Capital Markets Department : IMF. – 2020.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi. Viiruse ohjeldamiseks vajalikud meetmed on käivitanud majanduslanguse. Viimane ülemaailmne finantsstabiilsuse aruanne näitab, et finantssüsteem on juba tundnud dramaatilist mõju ja kriisi edasine tugevnemine võib mõjutada ülemaailmset finantsstabiilsust.

Fiscal Monitor Reports. October 2020 : Policies for the Recovery / International Monetary Fund. Fiscal Affairs Dept.: IMF. -2020.
IMF uus eelarve aruanne näitab, et riiklike investeeringute suurendamine arenenud ja areneva turumajandusega riikidesse võib aidata elavdada majandustegevust ajaloo  sügavaimast majanduslangusest. Samuti võiks see luua miljoneid töökohti otse lühiajaliselt ja miljoneid kaudsemalt pikema perioodi jooksul. Riiklike investeeringute suurendamine 1 protsendi võrra SKPst võib tugevdada usaldust majanduse taastumise vastu ja suurendada SKT 2,7 protsenti, erainvesteeringuid 10 protsenti ja tööhõivet 1,2 protsenti.

0

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…” →

0

Perekonnaõigus 21. sajandil

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.

Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.

PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.

Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.

Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.

Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn,  2016, lk. 59-92.

Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.

Oliphant, Robert E. Family law. – New York,  [2016]. – 746 lk.

Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil” →
0

Eesti õigus inglise keeles

GlobaLex on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab teavet riikide, rahvusvahelise ja võrdleva õiguse teemadel. Artiklid, uurimused ja teised allikad sobivad täitma üleilmastuvast õigusharidusest ja töösuhetest tingitud infovajadust. Esindatud on teadus- ja õppematerjalid, tutvustatakse riikide õigussüsteeme, õiguse allikaid jpm. Kasulikku teadmist leidub nii õigusteadlastele, juristidele, spetsialistidele, üliõpilastele kui ka teistele valdkonnast huvitatutele. Andmebaasi uuendatakse jooksvalt.

Jaanuaris 2021 täienes andmebaasi Eesti õiguse osa. Loe lähemalt siit.

Vaata ka:
European e-justice
https://e-justice.europa.eu/home.do

N-Lex
https://n-lex.europa.eu/n-lex/index?lang=et

Consolidated texts of English translations of Estonian legislation
https://www.riigiteataja.ee/en/

0

Rahvusvaheline hariduspäev

24. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist hariduspäeva, mille teemaks on „COVID-19 põlvkonna hariduse taastamine ja taaselustamine“. Nüüd on aeg hariduse võimendamiseks, suurendades koostööd ja rahvusvahelist solidaarsust, rõhutades hariduse ja elukestva õppe taastumise tähtsust.
Vaata veel ÜRO lehelt https://www.un.org/en/observances/education-day

Loe edasi “Rahvusvaheline hariduspäev” →
0

COVID-19 raamatutes

Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale. 

Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted  kui ka üksikisikud. 

“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust. 

“Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid. 

“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest. 

Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union  
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti. 

The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse 
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne. 

0

Maailma linnad 2020

World Cities Report 2020 : The Value of Sustainable Urbanization / United Nations Human Settlements Programme (UN-HABITAT). – Nairobi : United Nations Human Settlements Programme, 2020. – 418 lk.

Maailma linnade aruanne 2020 näitab, et jätkusuutliku linnastumise tegelikku väärtust saab ja peab kõigi heaolu huvides rakendama. Aruanne pakub tõendeid ja analüüse linnastumise väärtusest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalast aspektist ja selgitatakse, mis annab linnadele ainulaadse iseloomu. Uuritakse ka innovatsiooni ja tehnoloogia ning sihipäraste investeeringute ja uue linnakava tõhusat rakendamist jätkusuutliku linnastumise väärtuste edendamisel.

ÜRO peasekretär António Guterres on kirjutanud raamatu eessõnas
„COVID-19 pandeemia on häirinud elu ja majandust kogu maailmas. Linnapiirkondades
elab juba 55 protsenti maailma elanikkonnast ja see arv peaks aastaks 2050 kasvama 68 protsendini. Meie kiiresti linnastuv maailm peab sellele tõhusalt reageerima
ja valmistuma tulevasteks nakkushaiguste puhanguteks. Vajame jätkusuutlikku, kaasavat ja keskkonnasäästlikku taastumist inimeste ja planeedi jaoks. See tähendab väljakutseid, kuidas linnu planeerida, hallata ja rahastada ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks nullheide, kus on parem eluase ja infrastruktuur.“

Vaata veel
https://unhabitat.org/
https://www.un-ilibrary.org/

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑

Statistikateave