Otsi

Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik

Justiitsministeerium on avalikuks teinud eelnõu, millega võetakse autoriõiguse seadusesse üle direktiivist tulenevad muudatused. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele. Direktiivist tulenevalt peavad muudatused olema jõustatud hiljemalt 7. juuniks 2021. 

Eelnõu ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda siin.

Suurimad muudatused rahvusraamatukogu jaoks on teksti- ja andmekaeve ning kaubanduskäibest väljas olevate teoste regulatsioonid. Teksti- ja andmekaeve vaba kasutuse erand on autoriõiguse seaduses sätestatud juba varasemalt, kuid direktiiviga ühtlustatakse Euroopa Liidu üleselt selles osas autoriõiguse sätteid.

Loe edasi “Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik”

Euroopa inimõiguste konventsioon 70

4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas

Loe edasi “Euroopa inimõiguste konventsioon 70”

Õigus olla unustatud

The right to be forgotten : a comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas and Asia / ed. by Franz Werro. – Cham : Springer, 2020. – VI, 318 lk.

Traditsioonilise arusaama kohaselt annab õigus olla unustatud üksikisikule võimaluse takistada meedias isiklike, eraelu puudutavate faktide avaldamist, kui infol puudub uudisväärtus või avalik huvi. Interneti ja tehnoloogia arengu tõttu on arusaamad ja käsitlused muutunud ning mõiste „õigus unustamisele” tähendus palju mitmetahulisem. Lisandunud on muuhulgas isikuandmetele juurdepääsu, kontrolli ja andmete kustutamise küsimused, ka tasakaalu leidmine sõnavabaduse ja privaatsuse kaitse vahel. Õigust unustamisele tunnustatakse riigiti erinevalt, kuid teema on aktuaalne nii Euroopas, Ameerikas kui ka Aasias. Seetõttu on Ius Comparatum – global studies in comparative law sarjas ilmunud kogumik A comparative study of the emergent right’s evolution and application in Europe, the Americas, and Asia hea võrdlusmaterjal 15 riigi (Taani, Soome, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Belgia, Tšehhi, Suurbritannia, Rumeenia, Türgi, Argentiina, Brasiilia, Kanada, Jaapani, Taiwani) praktikast. Üldiste väärtuste ja põhimõtete (Euroopa vs. Ameerika) kõrval käsitletakse riigisisest õigust, kohtupraktikat ning andmekaitsega seotud Euroopa Liidu õigust.

Loe ka:
(artiklite puhul tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida)
Zetoony, David. The EU GDPR : General Data Protection Regulation : answers to the most frequently asked questions. – Chicago, Illinois : American Bar Association, 2018. – XXIII, 359 lk.

Besnik Muçi ; Eugerta Muçi. Defining the right to be forgotten and its relationship with freedom of expression // European Journal of Economics, Law and Social Sciences. Vol. 4 (2020), issue 1, p. 26-37.

De Baets, Antoon. A historian’s view on the right to be forgotten // International Review of Law, Computers & Technology. Vol. 30 (2016), issue 1-2, p. 57-66.

Loe edasi “Õigus olla unustatud”

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.

Williams, Terry. Teenage suicide notes : an ethnography of self-harm. – New York : Columbia University Press, [2017]. – 254 lk.

Oktoober on vaimse tervise kuu ning 10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Sellega seoses on seekordne raamatututvustus sotsioloogia valdkonnast ning see räägib teismeliste enesetappudest ning enesetapukirjadest. Tingimata on tegu väga kurva ja tumedat tooni raamatuga, kuid praegusel ajal, kui koolikius ei toimu enam ainult kooliseinte vahel, vaid on kolinud ka kübermaailma, on sellistest teemadest teavitamine oluline. Raamatu autor Terry Williams on sotsioloogiaprofessor, kes on spetsialiseerunud teismeliste eludele, kultuurile, uimastite kuritarvitamisele, jõukudesse kogunemisele ning vägivallale. Selles raamatus uuris ta aga, mis viis kümmet noort inimest enesetapumõteteni ning kuidas nad end raskel ajal väljendasid.

Loe edasi “Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.”

Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale

Kuidas mõõta rahvusvaheliste organisatsioonide, erinevate mõttekodade ja liitude tööd? Tulemuste näitamine on oluline ning Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) 2019. aasta tegevusaruanne keskenduski saavutatule, st ülevaates ei antud aru tehtust, vaid tehtu mõjust. IPU-l on kaheksa strateegilist eesmärki: tugevate demokraatlike parlamentide toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste kaitse, rahu tagamine, parlamentidevahelise dialoogi edendamine, noorte võimestamine, parlamentide kaasamine globaalse arengu eesmärkide elluviimiseks ning globaalses valitsemises demokraatlike põhimõtete juurutamine.

Loe edasi “Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale”

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Euroopa diskrimineerimisvastane õigus

EU anti-discrimination law beyond gender / edited by Uladzislau Belavusau and Kristin Henrard. – Oxford [etc.] : Hart, 2020. – 377 lk.

Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.

Loe edasi “Euroopa diskrimineerimisvastane õigus”

Koroonaviirus, korruptsioon ja ajakirjanike kaitse

Koroonakriisi tõttu riikides rakendatud abinõud on puudutanud ka ajakirjandus- ja sõnavabadust ning juurdepääsu teabele. Ajakirjanike ülesandeks on eelkõige teavitada avalikkust, edastada erinevaid seisukohti ja teadmisi, vahendada sõltumatult ühiskonnas toimuvat. Üha rohkem tuleb neil oma tööd tehes (nt korruptsioonijuhtumeid, varjatud tehinguid vms avalikustades) seista silmitsi ähvarduste, laimu ja vägivallaga.

Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse juulis avaldatud uuring Safety of journalists and the fighting of corruption in the EU käsitlebki ajakirjanduse kaitse ning ajakirjanike turvalisuse tagamist. Missugused on õiguslikud ja poliitilised abinõud ning rahaline tugi Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil selleks, et ajakirjanikud saaks täita oma ülesandeid. Analüüsitakse Taani, Ungari, Itaalia, Malta, Hollandi, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi kogemust ning tuuakse välja positiivsed ja negatiivsed arengusuunad. Juhtumitele tuginedes uuritakse kehtestatud piirangute ja erakorraliste meetmete mõju meedia-, ajakirjandus- ja sõnavabadusele, tehakse järeldusi ja antakse soovitusi. 

Vaata ka:
Platform to promote the protection of journalism and safety of journalists

Loe lisaks:
Freedom of expression and media in transition : studies and reflections in the digital age / ed. by Ulla Carlsson. – Göteborg : Nordicom, 2016. – 199 lk.

Awesta, Ambrogino G. Freedom of expression in a pluralistic world order (2015)
E-raamatu lugemiseks tuleb rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑