Otsi

rubriik

ÜRO

30 aastat koostööd ÜROga

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude perioodi vältel. 

Eesti Rahvusraamatukogu sai ÜRO hoiuraamatukoguks 27. mail 1993. aastal.

Rahu, julgeolek ja inimõigused on ÜRO peamiseid väärtusi ja samuti jätkusuutlik areng on endiselt üks tähtsamaid 21. sajandi väljakutseid. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka olulisel kohal ÜRO tegevustes.  

ÜRO raamatuid saab lugeda UN iLibrary vahendusel ja Rahvusraamatukogust laenutada
Vaata veel Dag Hammarskjöld Library

ÜRO uuemad raamatud

Our Common Agenda – Report of the Secretary-General
ÜRO 75 aastapäeval on maailm koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia osas läbinud oma suurima testi pärast Teist maailmasõda. See aruanne vastab ÜRO liikmesriikide üleskutsele esitada soovitusi meie ühise tegevuskava edendamiseks ning praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastamiseks.

Mapping for a Sustainable World
See on ÜRO ja Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni ühine väljaanne teemal, kuidas kartograafia aitab paremini mõista, jagada ja edastada säästva arengu eesmärkide (SDGS) olekut. Sellised visualiseerimised muudavad selgemaks väljakutsed ja edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, lihtsustades  teadlikkuse tõstmist sellest.

The State of Global Peace and Security
See aruanne toob esile relvastatud konfliktide ja vägivalla areneva olemuse, uurides seitset peamist suundumust, mis on seotud ülemaailmse rahu ja julgeolekuga täna.
Lisaks aitab see kaasa mõistmaks, mis on toimunud ÜRO 75. tegevusaasta jooksul ja sellega seoses kannab see ka maailma ühe suure humanisti Nelson Mandela vaimu ja tarkust. Nagu Mandela ise kuulutas, „rahu ei tähenda ainult konflikti puudumist; rahu on keskkonna loomine, kus kõik saavad õitseda, olenemata rassist, nahavärvist, usust, soost, klassist või muudest sotsiaalsetest erinevustest.

Investing in the Sustainable Development Goals: The Role of Diplomats
See käsiraamat on mõeldud peamiselt diplomaatidele, kaubandusatašeedele ja kaubandusesindajatele ning pakub juhiseid, kuidas edendada ja hõlbustada investeeringuid säästva arengu eesmärke edendavatesse projektidesse. See hõlmab rahastamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030, erasektori rolli iga eesmärgi saavutamisel ning viise, kuidas diplomaadid saavad selles protsessis praktiliselt osaleda.

ÜRO puuviljade ja köögiviljade aasta

ÜRO rahvusvahelise puuviljade ja köögiviljade aasta
A/RES/74/244
Tervisliku toitumise teemaga toimub teadlikkuse tõstmine ja tähelepanu suunamine mitmekesise, tasakaalustatud ja tervislikule toitumisele ja eluviiside propageerimisele puu- ja köögiviljade tarbimise kaudu.

Toitumisalaseid e-raamatuid loe siit:
ÜRO ; WHO ja OECD iLibrary

Tervisliku toitumise teemalisi raamatuid saab ESTERi kaudu laenutada
Täpsemalt loe siit: https://www.nlib.ee/et/laenuta

The International Year of Fruits and Vegetables, 2021, background paper /FAO. – Rome, Italy : FAO, 2020 – 82 lk.

The State of Food Security and Nutrition in the World 2020 /FAO. – Rome, Italy : FAO, 2020 – 320 lk.

Raamatutes käsitletakse puu- ja köögiviljade tarbimise ja säästva tootmise edendamist, mis aitab kaasa säästvatele toidusüsteemidele. Veel saab teada  täpsemalt ladustamise, transpordi, kaubanduse, töötlemise, ümberkujundamise, jaemüügi ja jäätmete vähendamise ning nende protsesside koostoimest. Väiketootjate, sealhulgas talunike integreerimine kohalikesse, piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse tootmis- ja tarneahelatesse puu- ja köögiviljade jätkusuutlikuks tootmiseks ja tarbimiseks. Tunnustatakse puu- ja köögiviljade, sealhulgas põllumajandustootjate panust toiduainetega kindlustamisse.

Rahvusvaheline hariduspäev

24. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist hariduspäeva, mille teemaks on „COVID-19 põlvkonna hariduse taastamine ja taaselustamine“. Nüüd on aeg hariduse võimendamiseks, suurendades koostööd ja rahvusvahelist solidaarsust, rõhutades hariduse ja elukestva õppe taastumise tähtsust.
Vaata veel ÜRO lehelt https://www.un.org/en/observances/education-day

Loe edasi “Rahvusvaheline hariduspäev”

Maailma linnad 2020

World Cities Report 2020 : The Value of Sustainable Urbanization / United Nations Human Settlements Programme (UN-HABITAT). – Nairobi : United Nations Human Settlements Programme, 2020. – 418 lk.

Maailma linnade aruanne 2020 näitab, et jätkusuutliku linnastumise tegelikku väärtust saab ja peab kõigi heaolu huvides rakendama. Aruanne pakub tõendeid ja analüüse linnastumise väärtusest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalast aspektist ja selgitatakse, mis annab linnadele ainulaadse iseloomu. Uuritakse ka innovatsiooni ja tehnoloogia ning sihipäraste investeeringute ja uue linnakava tõhusat rakendamist jätkusuutliku linnastumise väärtuste edendamisel.

ÜRO peasekretär António Guterres on kirjutanud raamatu eessõnas
„COVID-19 pandeemia on häirinud elu ja majandust kogu maailmas. Linnapiirkondades
elab juba 55 protsenti maailma elanikkonnast ja see arv peaks aastaks 2050 kasvama 68 protsendini. Meie kiiresti linnastuv maailm peab sellele tõhusalt reageerima
ja valmistuma tulevasteks nakkushaiguste puhanguteks. Vajame jätkusuutlikku, kaasavat ja keskkonnasäästlikku taastumist inimeste ja planeedi jaoks. See tähendab väljakutseid, kuidas linnu planeerida, hallata ja rahastada ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks nullheide, kus on parem eluase ja infrastruktuur.“

Vaata veel
https://unhabitat.org/
https://www.un-ilibrary.org/

ÜRO 75

ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)

ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.

ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.

13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.

Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.

Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.

Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary

Naised poliitikas

Ilmus väljaanne Naised Eesti parlamendis, 1917-1940 ja 1992-2019.

Väljaanne  annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.  

Loe edasi “Naised poliitikas”

Maailma rahvastiku päev 11.07

Pilt: https://www.un.org/en/events/populationday/background.shtml

11. juulil tähistatakse maailma rahvastiku päeva (world population day), et pöörata tähelepanu rahvastikuküsimuste aktuaalsusele ja tähtsusele.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri, mistõttu on see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

Loe lähemalt ÜRO maailma rahvastiku päeva kodulehelt.

Valik teemakohast kirjandust ja statistikat:

Eurostat. Maailma rahvastiku päev 2019 koduleht

European Parliamentary Research Service. Demographic outlook for the European Union 2020

EUR – Scientific and Technical Research Reports. Atlas of the Human Planet 2019

ÜRO rahvastik:
https://www.un.org/en/development/desa/population/index.asp
https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html

ÜRO rahvastikuteemalised publikatsioonid:
https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/index.asp
https://population.un.org/wpp/Publications/

ÜRO digitaalne raamatukogu. Population and vital statistics report

ÜRO digitaalne raamatukogu. World Population Polices 2019

ÜRO statistika:
http://data.un.org/
https://population.un.org/wpp/
https://population.un.org/wpp/DataQuery/
https://www.unfpa.org/data

ÜRO. Statistical Yearbook – 62nd issue (2019 edition)

ÜRO. World Statistics Pocketbook

ÜRO. Monthly Bulletin of Statistics Online

Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus

Eesti valimine Julgeolekunõukogu liikmete hulka on märk diplomaatia küpsusest: oleme valmis osalema maailma probleemide lahendamises ja konfliktide haldamises. Julgeolekunõukogu liikmelisus aastail 2020-21 annab võimaluse tugevdada Eesti julgeolekut. Eesti on 2020. aasta maikuus ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja.
Lisaks loe Välisministeeriumi kodulehelt.

ÜRO Julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Iga kuu täidab üks ÜRO Julgeolekunõukogu 15 riigist eesistuja rolli. Eesistuja ülesanne on olla professionaalne partner Julgeolekunõukogu istungite korraldamisel ning paista silma läbipaistva ja ladusa asjaajamisega. Kuna eesistujaid määratakse tähestiku järgi, jõuab Eesti oma liikmesuse ajal olla eesistuja tervelt kaks korda: 2020. aasta kevadel ja 2021. aasta suvel.
Lisaks loe Eesti ÜRO-s kodulehelt.

Eesti ja teiste riikide tegemistega aitab kursis olla, kui lugeda resolutsioone ja dokumente ning tutvuda ÜRO Julgeolekunõukogu koduleheküljel uuema infoga.

Julgeolekunõukogu protseduurireeglid
Julgeolekunõukogu dokumendid
2020. aasta dokumendid

Loe publikatsioone ja dokumente UN iLibrary vahendusel.

Lisaks vaata Eesti diplomaatide tegemisi ÜRO Julgeolekunõukogus

Raamatu ja roosi päevaks

Alates 1995. aastast on 23. aprill raamatupäev ning ka autoriõiguste päev.

Rohkem infot selle päeva kohta ja ka käesoleva aasta tegevuste kohta saab leida UNESCO veebilehelt.

Mis on selle päeva lugu?

1926. aastal leiutas üks Barcelona raamatukaupmees romantilise kombe: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat.

23. aprill on ka Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ja William Shakespeare’i (1564-1616) surmapäev.

Rohkem saab selle päeva kohta lugeda Jüri Talveti artiklist.

Ja ka siit ülevaatlikust artiklist.

Sellise ilusa päeva tähistamiseks tutvustame kirjutisi lugemise võlust ja autorite seaduslikust kaitsest. Loe edasi “Raamatu ja roosi päevaks”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑