Otsi

Open Search
rubriik

Statistika

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) e-raamatukogu ja majandusanalüüsid

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 190 riigist koosnev organisatsioon, mille ülesanne on edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, kindlustada finantsstabiilsust, hõlbustada rahvusvahelist kaubandust, edendada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.

Rahvusvahelise Valuutafondi e-raamatukogu IMF eLibrary sisaldab analüüse ja uurimistöid ning lugeda saab perioodikat, raamatuid ja dokumente. Andmebaas pakub majandusarengu prognoose globaalsel ja riiklikul tasandil, näiteks leiab siit riigipõhist statistikat maksebilansi, inflatsiooni, eelarve näitajate, tarbekauba hindade ja kaubanduse kohta.
IMF e-raamatukogu on kõigile tasuta.

IMF majandusanalüüsid
World Economic Outlook, October 2020 : A long and difficult ascent / International Monetary Fund. Research Dept.:IMF. – 2020.
Ehkki hiljutised vaktsiinide heakskiitmised on tekitanud lootusi pandeemia pöördumiseks sel aastal, aga siiski on uuenenud lained ja viiruse uued variandid, mis panevad muretsema. Ebakindluse tingimustes prognoositakse maailmamajanduse kasvu 2021. aastal 5,5% ja 2022. aastal 4,2%.

Global Financial Stability, October 2020 : Bridge to recovery / International Monetary Fund. Monetary and Capital Markets Department : IMF. – 2020.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi. Viiruse ohjeldamiseks vajalikud meetmed on käivitanud majanduslanguse. Viimane ülemaailmne finantsstabiilsuse aruanne näitab, et finantssüsteem on juba tundnud dramaatilist mõju ja kriisi edasine tugevnemine võib mõjutada ülemaailmset finantsstabiilsust.

Fiscal Monitor Reports. October 2020 : Policies for the Recovery / International Monetary Fund. Fiscal Affairs Dept.: IMF. -2020.
IMF uus eelarve aruanne näitab, et riiklike investeeringute suurendamine arenenud ja areneva turumajandusega riikidesse võib aidata elavdada majandustegevust ajaloo  sügavaimast majanduslangusest. Samuti võiks see luua miljoneid töökohti otse lühiajaliselt ja miljoneid kaudsemalt pikema perioodi jooksul. Riiklike investeeringute suurendamine 1 protsendi võrra SKPst võib tugevdada usaldust majanduse taastumise vastu ja suurendada SKT 2,7 protsenti, erainvesteeringuid 10 protsenti ja tööhõivet 1,2 protsenti.

0

COVID-19 raamatutes

Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale. 

Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted  kui ka üksikisikud. 

“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust. 

“Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid. 

“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest. 

Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union  
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti. 

The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse 
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne. 

0

Maailma linnad 2020

World Cities Report 2020 : The Value of Sustainable Urbanization / United Nations Human Settlements Programme (UN-HABITAT). – Nairobi : United Nations Human Settlements Programme, 2020. – 418 lk.

Maailma linnade aruanne 2020 näitab, et jätkusuutliku linnastumise tegelikku väärtust saab ja peab kõigi heaolu huvides rakendama. Aruanne pakub tõendeid ja analüüse linnastumise väärtusest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalast aspektist ja selgitatakse, mis annab linnadele ainulaadse iseloomu. Uuritakse ka innovatsiooni ja tehnoloogia ning sihipäraste investeeringute ja uue linnakava tõhusat rakendamist jätkusuutliku linnastumise väärtuste edendamisel.

ÜRO peasekretär António Guterres on kirjutanud raamatu eessõnas
„COVID-19 pandeemia on häirinud elu ja majandust kogu maailmas. Linnapiirkondades
elab juba 55 protsenti maailma elanikkonnast ja see arv peaks aastaks 2050 kasvama 68 protsendini. Meie kiiresti linnastuv maailm peab sellele tõhusalt reageerima
ja valmistuma tulevasteks nakkushaiguste puhanguteks. Vajame jätkusuutlikku, kaasavat ja keskkonnasäästlikku taastumist inimeste ja planeedi jaoks. See tähendab väljakutseid, kuidas linnu planeerida, hallata ja rahastada ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks nullheide, kus on parem eluase ja infrastruktuur.“

Vaata veel
https://unhabitat.org/
https://www.un-ilibrary.org/

0

Maailma rahvastiku päev 11.07

Pilt: https://www.un.org/en/events/populationday/background.shtml

11. juulil tähistatakse maailma rahvastiku päeva (world population day), et pöörata tähelepanu rahvastikuküsimuste aktuaalsusele ja tähtsusele.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri, mistõttu on see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

Loe lähemalt ÜRO maailma rahvastiku päeva kodulehelt.

Valik teemakohast kirjandust ja statistikat:

Eurostat. Maailma rahvastiku päev 2019 koduleht

European Parliamentary Research Service. Demographic outlook for the European Union 2020

EUR – Scientific and Technical Research Reports. Atlas of the Human Planet 2019

ÜRO rahvastik:
https://www.un.org/en/development/desa/population/index.asp
https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html

ÜRO rahvastikuteemalised publikatsioonid:
https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/index.asp
https://population.un.org/wpp/Publications/

ÜRO digitaalne raamatukogu. Population and vital statistics report

ÜRO digitaalne raamatukogu. World Population Polices 2019

ÜRO statistika:
http://data.un.org/
https://population.un.org/wpp/
https://population.un.org/wpp/DataQuery/
https://www.unfpa.org/data

ÜRO. Statistical Yearbook – 62nd issue (2019 edition)

ÜRO. World Statistics Pocketbook

ÜRO. Monthly Bulletin of Statistics Online

0

Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid

Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.

Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register

e-raamat

Mai lõpuni oli võimalik lugeda tasuta kirjastuse Taylor&Francis e-raamatuid. Loe edasi “Suur valik teaduskirjastuste e-raamatuid” →

0

Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt

OECD ajutises aruandes ”OECD Interim Economic Assessment Coronavirus: The world economy at risk” rõhutatakse, et maailmamajandus on hetkel kõige ebakindlamas olukorras pärast eelmist finantskriisi. Koronaviirus (COVID-19) on löögi andnud globaalsele majanduskasvule, mis on viimase kahe aasta jooksul jahenenud tagasihoidlikule tasemele. Majandusnäitajad, näiteks söenõudlus, viitavad Hiina majanduse järsule aeglustumisele 2020. aasta esimeses kvartalis. Loe edasi “Maailmamajanduse ülevaade OECD-lt” →

0

Ülevaade Põhjamaadest

Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.

Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.

Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.

Loe ka 2018. aastal ilmunud ülevaadet.

0

Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade

Energy, transport and environment statistics / European Commission, Statistical Office of the European Communities (Eurostat). – Luxembourg : Office for Official Publications of the European Communities, 2019.

Euroopa Liit (EL) on alustanud üleminekut ressursitõhusale, vähese CO2 heitega kliimaneutraalsele ringmajandusele.

ELi kliima- ja energeetikaeesmärgid 2030 on: 40 % vähem kasvuhoonegaaside heitkoguseid; 32 % energiat toodetakse taastuvatest energiaallikatest; energiatõhusus paraneb 32,5 %, võrreldes 1990. aasta tasemega. Loe edasi “Energeetika, transport ja keskkond – statistiline ülevaade” →

0

Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest

2020. aasta algusest on Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) e-raamatukogu kõigile kasutajatele tasuta IMF eLibrary

E-raamatukogu võimaldab  juurdepääsu perioodikaväljaannetele, raamatutele ja uuringutele.
Climate Change and Financial Risk / Pierpaolo Grippa ; Jochen Schmittmann ; Felix Suntheim. – Finance & Development, Vol.56 (2019).
Artikkel tugineb 2019. aasta oktoobri ülemaailmse finantsstabiilsuse aruande 6. peatükile.
Kliimamuutused on juba reaalsus. Üha raevukamad tsüklonid ja pikenenud põuad hävitavad infrastruktuuri ja hävitavad elatusvahendid ning aitavad kaasa massilisele rändele. Tõusvate temperatuuride vastu võitlemiseks võetavad meetmed, mis on seni olnud ebapiisavad, võivad ärimaailmas tekitada probleeme nagu fossiilkütuste hiiglased äratavad vajaduse taastuvate energiaallikate järele ja autotootjad kiirendavad investeeringuid puhtamatesse sõidukitesse.

Kuid kliimamuutuste majanduskulude mõõtmine on alles pooleli. Me saame hinnata ilmastikuolude muutumise ning sagedasemate ja intensiivsemate loodusõnnetuste koheseid kulusid, kuid suurem osa võimalikest kuludest jääb tüüpilise majandusanalüüsi piiridest välja. Kliimamuutuste majanduslik mõju tõenäoliselt kiireneb, ehkki mitte sujuvalt. Näiteks võib merevee taseme tõus ja äärmuslike ilmastikunähtuste suurem esinemissagedus põhjustada majaomanikele kahju ja kinnisvara väärtust vähendada. Tulevaste põlvkondade jaoks sõltub kahju ulatus täna tehtavatest poliitilistest valikutest.

Global Financial Stability Report, October 2019 : Lower for Longer / Washington, D.C. : International Monetary Fund, 2019. – 106 lk.

2019. aasta oktoobri ülemaailmses finantsstabiilsuse aruandes määratletakse globaalse finantssüsteemi praegused peamised nõrgad kohad nagu ettevõtete võlakoormuse suurenemine, institutsionaalsete investorite suurenenud riskantsemate ja mittelikviidsete varade osalus ning arenevate riikide kasvav sõltuvus välislaenudest. Aruandes tehakse ettepanek, et poliitikakujundajad leevendaksid neid riske rangema ettevõtete järelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve kaudu, tugevdades järelevalvet ning rakendades ettevaatlikke riigivõla haldamise tavasid ja raamistikke tärkava turumajanduse ja piirialade turumajanduse jaoks.
Loe edasi “Rahvusvaheline Valuutafond finantsstabiilsusest ja kliimamuutustest” →

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑