Aeg-ajalt on ilmunud meedias lugusid inimestest, kes on otsustanud lapsi mitte saada. Kogukond kasutab enda kohta väljendit childfree (“lastevaba”), mida edaspidi käesolevas postituses ka kasutatakse. Suur osa neist lugudest on sellised, kus pannakse nende inimeste valikuid küsimärgi alla: kas nad peaksid maksma lastetusmaksu, kui palju neil on õigust saada tulevikus pensioni, kui väärtuslikud ühiskonnaliikmed nad on jne. Kui lugeda arvamusavaldusi (ning kasvõi internetis olevaid kommentaare), on näha sageli kokkupõrget lasteta elustiili toetajate ning selle hukkamõistjate vahel. Läbi aastate on tehtud palju uurimusi lastevabadest inimestest ning nende valikutest. Üht raamatukaante vahele jõudnud uurimust sel teemal tutvustamegi: Shelly Volsche “Voluntarily Childfree. Identity and kinship in the United States”. Lanham : Lexington Books, 2020.
30 aastat tagasi sai Eesti taas iseseisvaks. 20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
Väljaanne annab ülevaate Eesti parlamendi naisliikmete elust ja tegevusest kahel ajaperioodil: 1917-1940 ja 1992-2019. Väljaande põhiosa koostati Eesti Rahvusraamatukogus 2010. aastal veebiväljaandena, mida on hiljem täiendatud. Perioodi 1917–1940 elulood on põhjalikumad ja varustatud mahuka bibliograafilise materjaliga. Kaasaegsete elulugude käsitlus on napisõnalisem ja lingid viitavad enamasti Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu väljaannetele.
Eriolukorras on paljud kirjastused, ka teadusraamatute kirjastused, teinud e-raamatute kogud kasutajatele rohkem kättesaadavaks.
Järgmistele andmebaasidele on mõne aja jooksul ligipääs kõigil Rahvusraamatukogu registreeritud kasutajatel. Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Kasutajaks saab registreerida ka raamatukogu kodulehe kaudu https://sso.nlib.ee/register
Üle kahe aasta ilmub Põhjamaade Ministrite Nõukogu ülevaade „State of the Nordic Region“. 2020. aasta väljaandes avaldatakse lootust, et kümne aasta pärast on Põhjamaade majandus kestliku arengu esirinnas.
Demokraatlikele Põhjamaadele teevad siiski muret vananev rahvastik, töö muutuv iseloom ning kasvav ebavõrdsus. Raportist leiab näiteks 1990–2019 rahvastikumuutuse ülevaate – kuigi Põhjamaade rahvastik on hoogsalt kasvanud, tuli ⅔ sisserände arvel ning praegu on Islandi, Norra ja Soome loomulik iive madalam kui kunagi varem. Kui 1971. aastal oli esmasünnitaja keskmine vanus 21 aastat, siis 2018. aastaks on see tõusnud 30-le. Tuuakse andmeid sisserände kohta, sh omavalitsuste kaupa suurima vähemusrahvuse päritolumaa alusel. Vananeva rahvastiku osas loodetakse, et toime aitab tulla aktiivne vananemine, elukeskkonna kohandamine vanemaealistele sobilikumaks ning pensionäride kaasamine ühiskonnaellu.
Eelnevaga seostub ka tööturu areng, kuid veelgi rohkem kardetakse / oodatakse töö automatiseerimisega seotud muutusi. Järeldatakse, et umbes kolmandik Põhjamaade töökohtadest on lähikümnenditel seetõttu kadumisohus. Kasvava ebavõrdsusega seoses tuuakse huvitav fakt, et tänapäeval teistele eeskujuks olev Rootsi oli 1900. aastate algul üks ebavõrdsema sissetulekuga riike – seega, ühiskonna trende saab igal hetkel pöörata. Põhjamaade tugevus on riikidevaheline koostöö ja oskus teiste kogemustest õppida.