Otsi

rubriik

Poliitika

Miks me sõdime monumentidega?   

Tank T-34 (Narva linna vallutamisele Punaarmee poolt Teises maailmasõjas 1944. aastal pühendatud mälestusmärk). Foto: Ü. Veldre

Eestis kurikuulsam monumendikonflikt toimus 2007. aasta aprillis, kui Tõnismäelt eemaldati nn pronkssõdur ja maeti ümber väljakaevatud punaarmeelaste säilmed. Peale seda sündmust pole punamonumentidega enam nii intensiivselt tegeletud, aeg-ajalt on kunstiajaloolased, arhitektid või linnaplaneerijad võtnud sõna Maarjamäe kompleksi ja laiemalt nõukogudeaegsesse pärandisse suhtumise teemadel, aga mingit laialdast diskussiooni pole olnud. Ukraina sõda on aga monumentide teema taas fookusesse tõstnud, kuna agressorriiki sümboliseerivad mälestusmärgid vaatavad vastu nii avalikust linnaruumist kui metsast. Aga miks me tunneme ennast ohustatuna mingist kivi- või metallikamakast? Narva tank ei ähvardanud füüsiliselt kedagi, aga ometi leiavad ühed, et tema koht ei ole avalikus ruumis ja teised võtavad väga valuliselt tanki eemaldamist.  

Loe edasi “Miks me sõdime monumentidega?   “

Narvale mõeldes

See intervjuu on katse rääkida Narvast mitte teise nurga alt, vaid Narva nurga alt. Jagada mõtteid sellest, kuidas Narva elab, mida tunnevad linna elanikud ja kuidas linn saab hakkama oma uue, transiitlinna rolliga.

Küsimustele vastab Marina Koreshkova, MTÜ Art Republic Krenholmia eestvedaja, Narva vabatahtlik

Koostanud Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Narva: mis adjektiivid iseloomustavad seda linna?

Raske on adjektiivide abil iseloomustada linna, aga ma proovin. Minu meelest on Narva keeruliselt rinnastatud ja põimitud linn. Vastandlik. Omalaadne ja vastuoluline, andekas ja uhke, hulljulge ja iseloomuga, väsitav ja rahustav, keev ja tasakaalukas, rahulik ja purskav, tegus ja infantiilne, aga siiski edasiliikuv, ja ma loodan, et tal on ka jõudu seda olla.

Loe edasi “Narvale mõeldes”

Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Eesti riigiõigusteadlane Artur-Tõeleid Kliimann kirjutas 1931. aastal ajakirjas „Õigus” avaldatud artiklis Hääleõigus ja hääletamissund : interpretatsiooniküsimusi maksvast riigiõigusest: „Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks, esiteks, ja, teiseks, kes ühtlasi on pidevalt elanud eesti riikkondsuses vähemalt ühe aasta. [—] Hääleõigus on oma iseloomult kõige pealt avalik õigus. Selline õigus omistatakse kodanikule mitte oma isiklikkude sihtide taotlemiseks, vaid üldsuse kasuks. On siis ka endastmõistetav, et tema kasutamist tohib korraldada üksnes üldsust juhtiv avalik võim, aga mitte kodanik ise. Hääleõigus kuulub niisuguste õiguste liiki, mille sisu ja piirid on täpselt määratud. Samuti on täpsalt määratud seesuguste õiguste kasutamisviisid ja –protseduur.”

Hääletamist kohalike omavalitsuste valimistel sätestavad Eesti Vabariigi põhiseadus § 156 ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS). KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu (EL) kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seega on isikul õigus hääletada selle KOVi volikogu valimistel, kus asub tema püsiv elukoht. KOVVS § 5 lg 2 annab õiguse hääletada ka välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes, elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu (594 SE), mille eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (välja arvatud Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Kas ja kuidas on teised Euroopa Liidu liikmesriigid välismaalaste hääleõiguse kehtestanud? Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal ja Tšehhis ei ole kolmandate riikide kodanikel valimisõigust. Siinkohal toome näiteid nendest riikidest, kus teatud riikide kodanikele või teatud gruppidele riigis elavatele kolmandate riikide kodanikele on hääleõigus kohalikul tasandil antud.

Loe edasi Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Eesti Vabariigi President

6. oktoobril 1992 astus ametisse president Lennart Meri – esimene Eesti iseseisvuse taastamise järgne riigipea.  

Lennart Meri presidendi ametivannet andmas, 6. oktoober
Riigikogu fotoarhiiv

20. augustil 1992 registreeriti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera.  

20. septembril rahvahääletusena toimunud valimistel ei saanud ükski presidendikandidaat nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Hääled jagunesid järgnevalt: Arnold Rüütel 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält.   

5. oktoobril Riigikogus toimunud valimistel kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Vabariigi Presidendiks valiti 59 poolthäälega Lennart Meri. 

Loe edasi “Eesti Vabariigi President”

Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal

ELi sanktsioonid Venemaa vastu pärast viimase sissetungi Ukrainasse Euroopa Komisjoni veebilehelt

Uuriva ajakirjanduse organisatsiooni Correctiv ülevaade sanktsioonidest ja nende mõjust. 


Järgnevates kirjutistes analüüsitakse majandussanktsioonide geopoliitilisi stsenaariume, samuti sanktsioonide mõju finantsstabiilsusele, majandusele samuti ka Aafrika riikidele ning seoseid Hiina ja Indiaga. 

Uuringuid ja analüüse: 

Loe edasi “Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal”

Vene propaganda uued arengud

Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!

Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.

Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).

Loe edasi “Vene propaganda uued arengud”

Mariupol: nuta süda, nuta*

Viimastel nädalatel kõige rohkem tähelepanu äratanud teemaks seoses sõjaga Ukrainas on osutunud Mariupol ning sealt evakueeritavad võitlejad ja tsiviilelanikud. Uudised Azovstali terasetehasest raputasid maailma ja alavääristasid sõnu, millega võinuks sealset olukorda kirjeldada. Kuid uudiseid ja sõnumeid Mariupolist tuleb siiski edastada, mis omakorda tähendab, et tuleb leida sõnu. Järgneva meediavaatluse eesmärk on näidata, kuidas on kirjeldanud Azovstali evakueerimisprotsessi nii kodu- kui ka välismaised meediaväljaanded.

Praegusel ajal on väga oluline sõnastada uudiseid hoolikalt, korrektselt ja üheselt mõistetavalt. Ajakirjanikud tõttavad uudist lugejateni toimetama nii ruttu kui võimalik, kuid tihtipeale juhtub, et teised väljaanded võtavad sellesama sõnastuse üle ka oma kirjutistesse. Aga kes võtab siis vastutuse kirjapandud sõnade eest?

Loe edasi “Mariupol: nuta süda, nuta*”

30 aastat koostööd ÜROga

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude perioodi vältel. 

Eesti Rahvusraamatukogu sai ÜRO hoiuraamatukoguks 27. mail 1993. aastal.

Rahu, julgeolek ja inimõigused on ÜRO peamiseid väärtusi ja samuti jätkusuutlik areng on endiselt üks tähtsamaid 21. sajandi väljakutseid. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka olulisel kohal ÜRO tegevustes.  

ÜRO raamatuid saab lugeda UN iLibrary vahendusel ja Rahvusraamatukogust laenutada
Vaata veel Dag Hammarskjöld Library

ÜRO uuemad raamatud

Our Common Agenda – Report of the Secretary-General
ÜRO 75 aastapäeval on maailm koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia osas läbinud oma suurima testi pärast Teist maailmasõda. See aruanne vastab ÜRO liikmesriikide üleskutsele esitada soovitusi meie ühise tegevuskava edendamiseks ning praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastamiseks.

Mapping for a Sustainable World
See on ÜRO ja Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni ühine väljaanne teemal, kuidas kartograafia aitab paremini mõista, jagada ja edastada säästva arengu eesmärkide (SDGS) olekut. Sellised visualiseerimised muudavad selgemaks väljakutsed ja edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, lihtsustades  teadlikkuse tõstmist sellest.

The State of Global Peace and Security
See aruanne toob esile relvastatud konfliktide ja vägivalla areneva olemuse, uurides seitset peamist suundumust, mis on seotud ülemaailmse rahu ja julgeolekuga täna.
Lisaks aitab see kaasa mõistmaks, mis on toimunud ÜRO 75. tegevusaasta jooksul ja sellega seoses kannab see ka maailma ühe suure humanisti Nelson Mandela vaimu ja tarkust. Nagu Mandela ise kuulutas, „rahu ei tähenda ainult konflikti puudumist; rahu on keskkonna loomine, kus kõik saavad õitseda, olenemata rassist, nahavärvist, usust, soost, klassist või muudest sotsiaalsetest erinevustest.

Investing in the Sustainable Development Goals: The Role of Diplomats
See käsiraamat on mõeldud peamiselt diplomaatidele, kaubandusatašeedele ja kaubandusesindajatele ning pakub juhiseid, kuidas edendada ja hõlbustada investeeringuid säästva arengu eesmärke edendavatesse projektidesse. See hõlmab rahastamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030, erasektori rolli iga eesmärgi saavutamisel ning viise, kuidas diplomaadid saavad selles protsessis praktiliselt osaleda.

NII ME ELASIME SIIS …

AASTA OLI 1991

30 aastat tagasi sai Eesti taas iseseisvaks. 20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.

Loe edasi “NII ME ELASIME SIIS …”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑