Otsi

rubriik

Parlamentarism

Eesti Vabariigi President

6. oktoobril 1992 astus ametisse president Lennart Meri – esimene Eesti iseseisvuse taastamise järgne riigipea.  

Lennart Meri presidendi ametivannet andmas, 6. oktoober
Riigikogu fotoarhiiv

20. augustil 1992 registreeriti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera.  

20. septembril rahvahääletusena toimunud valimistel ei saanud ükski presidendikandidaat nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Hääled jagunesid järgnevalt: Arnold Rüütel 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält.   

5. oktoobril Riigikogus toimunud valimistel kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Vabariigi Presidendiks valiti 59 poolthäälega Lennart Meri. 

Loe edasi “Eesti Vabariigi President”

NII ME ELASIME SIIS …

AASTA OLI 1991

30 aastat tagasi sai Eesti taas iseseisvaks. 20. augustil 1991 kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Sellele eelnesid ja järgnesid olulised poliitilised sündmused, mis mõjutasid ka kodanike igapäevaelu.

Loe edasi “NII ME ELASIME SIIS …”

Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale

Kuidas mõõta rahvusvaheliste organisatsioonide, erinevate mõttekodade ja liitude tööd? Tulemuste näitamine on oluline ning Parlamentidevahelise Liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) 2019. aasta tegevusaruanne keskenduski saavutatule, st ülevaates ei antud aru tehtust, vaid tehtu mõjust. IPU-l on kaheksa strateegilist eesmärki: tugevate demokraatlike parlamentide toetamine, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, inimõiguste kaitse, rahu tagamine, parlamentidevahelise dialoogi edendamine, noorte võimestamine, parlamentide kaasamine globaalse arengu eesmärkide elluviimiseks ning globaalses valitsemises demokraatlike põhimõtete juurutamine.

Loe edasi “Parlamentidevaheline Liit (IPU) – tagasivaade 2019. aastale”

„Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“

Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös on valminud juba viies Riigikogu statistikakogumik „Riigikogu XIII koosseis: statistikat ja ülevaateid“. 2019. aasta lõpul ilmunud väljaanne jätkab senist traditsiooni ning seetõttu on lihtne eri koosseisude arvulisi näitajaid võrrelda. Seekord on võrdlusarve toodud alates IX koosseisust. Näiteks:

IX Riigikogus oli liikmeid koos asendusliikmetega 128, X koosseisus 158, XI 141, XII 150 ja XIII 154.

Huvitav on võrrelda uustulnukate osakaalu: X koosseisus oli esmakordselt Riigikokku valituid 61% liikmete koguhulgast, XI koosseisus 38%, XII 35% ning XIII 41%.

Mõistetav on algatatud seaduseelnõude hulga vähenemine: IX koosseisus 1124, X 932, XI 800, XII 668, XIII 586. Kui aga vaadata vastuvõetud seaduste osakaalu algatatud seaduseelnõudest, tuleb välja, et see on väga stabiilne: IX koosseisus 70%, X 71%, XI 70%, XII ja XIII 72%.

Kuigi valdavalt algatab eelnõusid Vabariigi Valitsus, on seadusandlik võim Riigikogul ning seetõttu lasub tal ka kohustus ühiskonna vajadusi tunda ja tunnetada. Ilmselt just selle funktsiooni täitmise ühe osana on järjest enam arutatud olulise tähtsusega riiklikke küsimusi: IX koosseisus 17, X 19, XI 28, XII 29 ja XIII 39 korral.

Viimastel aastatel on avardunud kodanike võimalused seadusloomet mõjutada: Riigikogu XIII koosseisu volituste ajal võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist ning käes on ka esimesed tulemused: näiteks ühel juhul algatati pöördumisest tulenevalt seaduseelnõu, ühel juhul täiendati pöördumise alusel muudatusettepanekutega menetluses olevat eelnõu jne.

Riigikogu ei võta ainult vastu seadusi, vaid teostab ka parlamentaarset kontrolli. XIII koosseis oli esitatud arupärimiste, kirjalike küsimuste ja vastatud infotunniküsimuste poolest aktiivsem kui eelnevad kolm koosseisu (XIII Riigikogus kokku 1567, X 1346, XI 1449, XII koosseisus 1192).

Kogumikud sisaldavad lisaks statistikale ka ülevaateartikleid.

Kõik kogumikud leiab Riigikogu kodulehelt.

Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia

Parliamentary cooperation and diplomacy in EU external relations : an essential companion / edited by Kolja Raube, Meltem Müftüler-Baç, Jan Wouters. – Cheltenham, UK ; Northampton, MA, USA : Edward Elgar Publishing, [2019]. – xxx, 514 lk.

Euroopa Liidu lugemissaalist leiab nüüd põhjaliku artiklikogumiku parlamentide, sh Euroopa Parlamendi rollist Euroopa Liidu (EL) välissuhetes. Tegu on seni suhteliselt vähe käsitletud teemaga. Kogumikus analüüsitakse parlamentide rolli politoloogia ja õiguse vaatenurgast, vaatluse alla võetakse olulised juhtumiuuringud. Tõestust leiab parlamentide kasvav võrgustumine ja koostöö nii ELi sees kui ka väliste osalejatega. Loe edasi “Parlamentaarne koostöö ja diplomaatia”

Parlamentidevaheline Liit

Sel aastal tähistas 130. aastapäeva üks oluline rahvusvaheline organisatsioon. Esimene parlamendiliikmete tegevust koordineeriv rahvusvaheline organisatsioon Parlamentidevaheline Liit (Inter-Parliamentary Union, IPU) moodustati 30. juunil 1889.

IPU assamblee tuleb kokku kaks korda aastas. 13.–17. oktoobril 2019 toimub 141. assamblee Belgradis Serbias. Üldarutelu teema on „Rahvusvahelise õiguse tugevdamine: parlamentaarsed rollid ja mehhanismid ning regionaalsesse koostöösse panustamine“. Lisaks arutletakse näiteks universaalse tervisekaitse üle, kokku saavad parlamentide nais- ja noorliikmed jne. Ülekandeid assambleelt saab jälgida siit. Näiteks kutsuti osalejaid üles arutlema teemadel, kuidas saavad parlamendid ja parlamendiliikmete organisatsioonid mõjutada rahvusvaheliste organisatsioonide läbipaistvust ning kuidas saavad parlamendiliikmed paremini tuvastada konfliktide algpõhjusi ja lahendada neid enne, kui need kontrolli alt väljuvad.

Parlamentidevahelise Liidu veebilehel on lühiülevaade organisatsiooni ajaloost. Põhjalikust andmebaasist leiab andmeid maailma parlamentide, nende liikmete, valimiste ja töökorralduse kohta. Andmeid saab ka võrrelda: näiteks võib 2019. aasta seisuga leida parlamentide alamkodade ja ühekojaliste parlamentide liikmete arvu. Andmetest nähtub, et täpselt sama palju liikmeid kui Riigikogus on veel ühes parlamendis – vaata järgi!

Fotol Serbia parlament. Allikas: Pixabay

Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused

Kas me alati tunneme oma võimalusi ühiskonnaelu korraldamises kaasa rääkida? Võib julgelt väita, et osalusdemokraatia on viimaste aastakümnetega tugevnenud.

Näiteks 2014. aastal võttis Riigikogu vastu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millega loodi võimalus esitada Riigikogule rahvaalgatuse korras ettepanek (kollektiivne pöördumine) Riigikogu pädevuses oleva kehtiva regulatsiooni muutmiseks või ühiskonnaelu paremaks korraldamiseks. Pöördumisele on vaja koguda vähemalt 1000 Eesti kodaniku toetusallkirja.

Riigikogu XIII koosseisu jooksul võeti menetlusse 38 kollektiivset pöördumist. Kõige rohkem muret teevad nende pöördumiste põhjal otsustades Eesti inimestele keskkonnaküsimused (veelindude tapmine, Narva-Jõesuu metsade säilitamine, põlevkivienergeetikaga seonduv jm) ja sotsiaaltemaatika (esimeste haiguspäevade Loe edasi “Osalusdemokraatia: kollektiivsed pöördumised, petitsioonid ja kodanikualgatused”

Raamat Riigikogu ajaloost

Jaak Valge „Eesti parlament 1917-1940“ on Riigikogu Kantselei tellimusel teostatud uurimus.

Ligi 700 leheküljel on käsitletud parlamendi algusaegu – aastaid Asutava Kogu kokkutulemisest kuni VI Riigikogu viimase istungini 1940. aastal.

Autori sõnul on Eesti ajalugu – kitsamalt Eesti sisepoliitika ajalugu ning selle tuumaks olev Eesti parlamendi ajalugu – kahe maailmasõja vahelises heitlikus Euroopas sedavõrd omapärane, huvitav, täis vapustavaid õnnestumisi, aga ka haledaid ebaõnnestumisi, et selle silumine oleks patustamine ajaloo vastu ning vähendaks nende sündmuste võimsat potentsiaali inspireerida kaasaega.

Kuigi varem on koostatud mõned teemakohased või teemale lähedased lühemad käsitlused, ei ole Eesti Riigikogule keskendunud põhjalikumat teost seni kirjutatud.

Raamatus on esitatud kõigi esinduskogude põhiandmed, liikmete nimekirjad, õigusloome statistika ning parlamendi tööd raamistanud ja reguleerinud peamised dokumendid. Keskendutud on parlamendi sisulisele tööle ja just neile küsimustele, kus parlament tegi Eesti ajalugu kõige rohkem mõjutanud otsuseid.

Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised

Sel aastal toimuvad Eestis juba neljandat korda Euroopa Parlamendi valimised.

Valimispäev on Eestis 26. mail. Eel- ja e-hääletada saab 16.-22. maini.

Varasematel kordadel ei ole Eesti kodanikud kuigi aktiivselt valimistel osalenud. 2004. aastal oli osalusprotsent 27 %, 2009. aastal – 43 % ja 2014. aastal – 36 %.

2019. aasta valimistulemused selguvad 26. mai öösel, sest reeglite kohaselt ei tohi üheski liikmesriigis valimistulemusi avaldada enne, kui viimased valimisjaoskonnad Euroopa Liidus on suletud. Loe edasi “Toimumas on Euroopa Parlamendi valimised”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑