Otsi

rubriik

Õigus

Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Eesti riigiõigusteadlane Artur-Tõeleid Kliimann kirjutas 1931. aastal ajakirjas „Õigus” avaldatud artiklis Hääleõigus ja hääletamissund : interpretatsiooniküsimusi maksvast riigiõigusest: „Hääleõiguslik on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat vanaks, esiteks, ja, teiseks, kes ühtlasi on pidevalt elanud eesti riikkondsuses vähemalt ühe aasta. [—] Hääleõigus on oma iseloomult kõige pealt avalik õigus. Selline õigus omistatakse kodanikule mitte oma isiklikkude sihtide taotlemiseks, vaid üldsuse kasuks. On siis ka endastmõistetav, et tema kasutamist tohib korraldada üksnes üldsust juhtiv avalik võim, aga mitte kodanik ise. Hääleõigus kuulub niisuguste õiguste liiki, mille sisu ja piirid on täpselt määratud. Samuti on täpsalt määratud seesuguste õiguste kasutamisviisid ja –protseduur.”

Hääletamist kohalike omavalitsuste valimistel sätestavad Eesti Vabariigi põhiseadus § 156 ja Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS). KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu (EL) kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seega on isikul õigus hääletada selle KOVi volikogu valimistel, kus asub tema püsiv elukoht. KOVVS § 5 lg 2 annab õiguse hääletada ka välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes, elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Riigikogu menetluses on seaduseelnõu (594 SE), mille eesmärk on tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste (välja arvatud Euroopa Liidu kodanike) hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Kas ja kuidas on teised Euroopa Liidu liikmesriigid välismaalaste hääleõiguse kehtestanud? Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Kreekas, Küprosel, Lätis, Maltal, Poolas, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal ja Tšehhis ei ole kolmandate riikide kodanikel valimisõigust. Siinkohal toome näiteid nendest riikidest, kus teatud riikide kodanikele või teatud gruppidele riigis elavatele kolmandate riikide kodanikele on hääleõigus kohalikul tasandil antud.

Loe edasi Hääleõigus välismaalastele kohalike omavalitsuste valimistel – kas ja kuidas?

Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal

ELi sanktsioonid Venemaa vastu pärast viimase sissetungi Ukrainasse Euroopa Komisjoni veebilehelt

Uuriva ajakirjanduse organisatsiooni Correctiv ülevaade sanktsioonidest ja nende mõjust. 


Järgnevates kirjutistes analüüsitakse majandussanktsioonide geopoliitilisi stsenaariume, samuti sanktsioonide mõju finantsstabiilsusele, majandusele samuti ka Aafrika riikidele ning seoseid Hiina ja Indiaga. 

Uuringuid ja analüüse: 

Loe edasi “Uuringuid ja analüüse sanktsioonide teemal”

Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud

Vaenu õhutamine nii avalikus ruumis kui ka sotsiaalmeedias on karistatav. Riigid on oma karistuseseadustikes selle ühel või teisel viisil ka sätestanud. Ukraina sõja valguses kerkis päevakorda küsimus teatud sümbolite kasutamise kriminaliseerimisest. Saksamaal otsustasid nt Baieri ja Alam-Saksi liidumaa keelata Z-tähe kui sümboli avaliku kasutamise massiüritustel. Seejuures toetusid nad Saksa karistusseadustikule (StGB, § 140 p 2) ja rahvusvahelise karistusseadustikule (VStGB, § 13).

Pakume teemakohaseks lugemiseks valiku raamatuid, uuringuid ja artikleid erinevate riikide praktikast.

RAAMATUD ja UURINGUD
A more inclusive and protective Europe: extending the list of EU crimes to hate speech and hate crime (2021)

Alkiviadou, Natalie ; Mchangama, Jacob ; Mendiratta, Raghav. Global handbook on hate speech laws (2020)

Disinformation and propaganda: impact on the functioning of the rule of law and democratic processes in the EU and its Member States (2021)

Trips-Hebert, Roman. Das strafbare Verwenden von Kennzeichen verfassungswidriger und terroristischer Organisationen : § 86a StGB im Spiegel der Rechtsprechung (November, 2021)

Loe edasi “Vaenulik sümboolika ja riikide karistusseadustikud”

Uuemat andmekaitse kirjandust 

28. jaanuaril on Euroopa  andmekaitsepäev. See päev kutsuti ellu selleks, et tõsta inimeste teadlikkust isikuandmete töötlemisest ning võimalustest kaitsta enda privaatsust ühe uuenevas tehnoloogilises keskkonnas. 

Loe edasi “Uuemat andmekaitse kirjandust “

30 aastat koostööd ÜROga

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude perioodi vältel. 

Eesti Rahvusraamatukogu sai ÜRO hoiuraamatukoguks 27. mail 1993. aastal.

Rahu, julgeolek ja inimõigused on ÜRO peamiseid väärtusi ja samuti jätkusuutlik areng on endiselt üks tähtsamaid 21. sajandi väljakutseid. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka olulisel kohal ÜRO tegevustes.  

ÜRO raamatuid saab lugeda UN iLibrary vahendusel ja Rahvusraamatukogust laenutada
Vaata veel Dag Hammarskjöld Library

ÜRO uuemad raamatud

Our Common Agenda – Report of the Secretary-General
ÜRO 75 aastapäeval on maailm koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia osas läbinud oma suurima testi pärast Teist maailmasõda. See aruanne vastab ÜRO liikmesriikide üleskutsele esitada soovitusi meie ühise tegevuskava edendamiseks ning praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastamiseks.

Mapping for a Sustainable World
See on ÜRO ja Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni ühine väljaanne teemal, kuidas kartograafia aitab paremini mõista, jagada ja edastada säästva arengu eesmärkide (SDGS) olekut. Sellised visualiseerimised muudavad selgemaks väljakutsed ja edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, lihtsustades  teadlikkuse tõstmist sellest.

The State of Global Peace and Security
See aruanne toob esile relvastatud konfliktide ja vägivalla areneva olemuse, uurides seitset peamist suundumust, mis on seotud ülemaailmse rahu ja julgeolekuga täna.
Lisaks aitab see kaasa mõistmaks, mis on toimunud ÜRO 75. tegevusaasta jooksul ja sellega seoses kannab see ka maailma ühe suure humanisti Nelson Mandela vaimu ja tarkust. Nagu Mandela ise kuulutas, „rahu ei tähenda ainult konflikti puudumist; rahu on keskkonna loomine, kus kõik saavad õitseda, olenemata rassist, nahavärvist, usust, soost, klassist või muudest sotsiaalsetest erinevustest.

Investing in the Sustainable Development Goals: The Role of Diplomats
See käsiraamat on mõeldud peamiselt diplomaatidele, kaubandusatašeedele ja kaubandusesindajatele ning pakub juhiseid, kuidas edendada ja hõlbustada investeeringuid säästva arengu eesmärke edendavatesse projektidesse. See hõlmab rahastamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030, erasektori rolli iga eesmärgi saavutamisel ning viise, kuidas diplomaadid saavad selles protsessis praktiliselt osaleda.

Töö ja digitaalsed platvormid

World Employment and Social Outlook 2021 : The role of digital labour platforms in
transforming the world of work. / International Labour Organization. –  Geneva, 2021. -285 lk.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruanne uurib, kuidas kaasaegsed tööplatvormid muudavad töö korraldust töötajatele ja ettevõtetele. Aruanne keskendub kahele peamisele digitaalse tööplatvormi tüübile: veebipõhised platvormid, kus töötajad täidavad ülesandeid võrgus ja eemalt ning asukohapõhised platvormid, kus üksikisikud, näiteks taksojuhid, täidavad ülesandeid kindlas füüsilises asukohas. Need järeldused põhinevad tuginedes uuringutele ja intervjuudele, milles osalesid 12 000 töötajat ja 85 ettevõtte esindajat üle maailma erinevates sektorites.

Kuna digitaalsed tööplatvormid toimivad mitmes jurisdiktsioonis, on regulatiivse kindluse ja rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamise tagamiseks vaja rahvusvahelist poliitilist dialoogi ja kooskõlastamist, öeldakse aruandes.

Uued väljakutsed töötajatele ja ettevõtetele on seotud töötingimuste, töö ja sissetuleku regulaarsuse ning sotsiaalkaitsele juurdepääsu tagamisega. Tööaeg võib sageli olla pikk ja ettearvamatu, lisaks on mõnel platvormil märkimisväärsed soolised palgalõhed. COVID-19 pandeemia on paljusid neist probleemidest veelgi paljastanud.
Vaata veel
ILO raamatud ja dokumendid
ILO konventsioonid ja soovitused

Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?

Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges / Martin Ebers, Marta Cantero Gamito (eds.). – Cham : Springer, 2021. – IX, 167 lk.

Tehisintellekti ja roboteid kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades. Algoritmide abil tehtud otsustel on üha suurem mõju nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale. Kuigi tehnoloogiate arendamine võib parandada meie elu ning olla majanduse vaates tervitatav, võib nende kasutamine teisalt viia nt tsensuuri, manipuleerimise, kallutatuse, sotsiaalse diskrimineerimise, eraelu puutumatuse või omandiõiguste rikkumiseni. Üle maailma otsitakse võimalikke lahendusi tehisintellekti seadustamiseks ning arutelud andmepõhiste tehnoloogiate kasutamise mõjust, õiguslikest ja eetilistest aspektidest on igati aja- ja asjakohased.

Springeri kirjastuse uue raamatusarja Data Science, Machine Intelligence, and Law eesmärgiks on aidata kaasa teadusharude vahelisele teadlikule dialoogile andmepõhiste süsteemide võimalustest ja riskidest. Lugejateni jõudis sarja esimene raamat Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges. Kaheksas peatükis käsitletakse muuhulgas tehisintellekti ja algoritmide mõju põhiõigustele (privaatsuse kaitse), kriminaalmenetlusele (läbipaistev ja õiglane menetlus), tööõigusele (töötajate kiibistamine), aga ka internetireklaamiga manipuleerimist, masin- ja süvaõppega seonduvat, tehisintellekti autoriõigusi jm.

Raamatut saab laenutada Rahvusraamatukogu 6. korruse lugemissaalist või kontaktivabalt: https://www.nlib.ee/et/laenuta

Loe edasi “Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?”

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…”

Perekonnaõigus 21. sajandil

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.

Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.

PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.

Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.

Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.

Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn,  2016, lk. 59-92.

Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.

Oliphant, Robert E. Family law. – New York,  [2016]. – 746 lk.

Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑