Otsi

rubriik

Õigus

30 aastat koostööd ÜROga

Eesti sai Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmeks 17. septembril 1991. Eesti esimene alaline esindaja ÜRO juures oli Ernst Jaakson, Eesti pikaaegne peakonsul New Yorgis ning missioonijuht USAs, olles nii Eesti Vabariigi järjepidevuse kandja kogu Nõukogude perioodi vältel. 

Eesti Rahvusraamatukogu sai ÜRO hoiuraamatukoguks 27. mail 1993. aastal.

Rahu, julgeolek ja inimõigused on ÜRO peamiseid väärtusi ja samuti jätkusuutlik areng on endiselt üks tähtsamaid 21. sajandi väljakutseid. Võttes arvesse probleemi suurust on inimeste vaesusest välja aitamine ja jätkusuutliku arengu edendamine rahvusvahelise üldsuse peamiseid muresid ja seega on ka olulisel kohal ÜRO tegevustes.  

ÜRO raamatuid saab lugeda UN iLibrary vahendusel ja Rahvusraamatukogust laenutada
Vaata veel Dag Hammarskjöld Library

ÜRO uuemad raamatud

Our Common Agenda – Report of the Secretary-General
ÜRO 75 aastapäeval on maailm koroonaviiruse (COVID-19) pandeemia osas läbinud oma suurima testi pärast Teist maailmasõda. See aruanne vastab ÜRO liikmesriikide üleskutsele esitada soovitusi meie ühise tegevuskava edendamiseks ning praegustele ja tulevastele väljakutsetele vastamiseks.

Mapping for a Sustainable World
See on ÜRO ja Rahvusvahelise Kartograafia Assotsiatsiooni ühine väljaanne teemal, kuidas kartograafia aitab paremini mõista, jagada ja edastada säästva arengu eesmärkide (SDGS) olekut. Sellised visualiseerimised muudavad selgemaks väljakutsed ja edusammud kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, lihtsustades  teadlikkuse tõstmist sellest.

The State of Global Peace and Security
See aruanne toob esile relvastatud konfliktide ja vägivalla areneva olemuse, uurides seitset peamist suundumust, mis on seotud ülemaailmse rahu ja julgeolekuga täna.
Lisaks aitab see kaasa mõistmaks, mis on toimunud ÜRO 75. tegevusaasta jooksul ja sellega seoses kannab see ka maailma ühe suure humanisti Nelson Mandela vaimu ja tarkust. Nagu Mandela ise kuulutas, „rahu ei tähenda ainult konflikti puudumist; rahu on keskkonna loomine, kus kõik saavad õitseda, olenemata rassist, nahavärvist, usust, soost, klassist või muudest sotsiaalsetest erinevustest.

Investing in the Sustainable Development Goals: The Role of Diplomats
See käsiraamat on mõeldud peamiselt diplomaatidele, kaubandusatašeedele ja kaubandusesindajatele ning pakub juhiseid, kuidas edendada ja hõlbustada investeeringuid säästva arengu eesmärke edendavatesse projektidesse. See hõlmab rahastamist kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks aastaks 2030, erasektori rolli iga eesmärgi saavutamisel ning viise, kuidas diplomaadid saavad selles protsessis praktiliselt osaleda.

Töö ja digitaalsed platvormid

World Employment and Social Outlook 2021 : The role of digital labour platforms in
transforming the world of work. / International Labour Organization. –  Geneva, 2021. -285 lk.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruanne uurib, kuidas kaasaegsed tööplatvormid muudavad töö korraldust töötajatele ja ettevõtetele. Aruanne keskendub kahele peamisele digitaalse tööplatvormi tüübile: veebipõhised platvormid, kus töötajad täidavad ülesandeid võrgus ja eemalt ning asukohapõhised platvormid, kus üksikisikud, näiteks taksojuhid, täidavad ülesandeid kindlas füüsilises asukohas. Need järeldused põhinevad tuginedes uuringutele ja intervjuudele, milles osalesid 12 000 töötajat ja 85 ettevõtte esindajat üle maailma erinevates sektorites.

Kuna digitaalsed tööplatvormid toimivad mitmes jurisdiktsioonis, on regulatiivse kindluse ja rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamise tagamiseks vaja rahvusvahelist poliitilist dialoogi ja kooskõlastamist, öeldakse aruandes.

Uued väljakutsed töötajatele ja ettevõtetele on seotud töötingimuste, töö ja sissetuleku regulaarsuse ning sotsiaalkaitsele juurdepääsu tagamisega. Tööaeg võib sageli olla pikk ja ettearvamatu, lisaks on mõnel platvormil märkimisväärsed soolised palgalõhed. COVID-19 pandeemia on paljusid neist probleemidest veelgi paljastanud.
Vaata veel
ILO raamatud ja dokumendid
ILO konventsioonid ja soovitused

Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?

Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges / Martin Ebers, Marta Cantero Gamito (eds.). – Cham : Springer, 2021. – IX, 167 lk.

Tehisintellekti ja roboteid kasutatakse laialdaselt väga erinevates valdkondades. Algoritmide abil tehtud otsustel on üha suurem mõju nii üksikisikutele kui ka kogu ühiskonnale. Kuigi tehnoloogiate arendamine võib parandada meie elu ning olla majanduse vaates tervitatav, võib nende kasutamine teisalt viia nt tsensuuri, manipuleerimise, kallutatuse, sotsiaalse diskrimineerimise, eraelu puutumatuse või omandiõiguste rikkumiseni. Üle maailma otsitakse võimalikke lahendusi tehisintellekti seadustamiseks ning arutelud andmepõhiste tehnoloogiate kasutamise mõjust, õiguslikest ja eetilistest aspektidest on igati aja- ja asjakohased.

Springeri kirjastuse uue raamatusarja Data Science, Machine Intelligence, and Law eesmärgiks on aidata kaasa teadusharude vahelisele teadlikule dialoogile andmepõhiste süsteemide võimalustest ja riskidest. Lugejateni jõudis sarja esimene raamat Algorithmic governance and governance of algorithms : legal and ethical challenges. Kaheksas peatükis käsitletakse muuhulgas tehisintellekti ja algoritmide mõju põhiõigustele (privaatsuse kaitse), kriminaalmenetlusele (läbipaistev ja õiglane menetlus), tööõigusele (töötajate kiibistamine), aga ka internetireklaamiga manipuleerimist, masin- ja süvaõppega seonduvat, tehisintellekti autoriõigusi jm.

Raamatut saab laenutada Rahvusraamatukogu 6. korruse lugemissaalist või kontaktivabalt: https://www.nlib.ee/et/laenuta

Loe edasi “Kuidas juhtida tehisintellekti, et tehisintellekt ei juhiks sind?”

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…”

Perekonnaõigus 21. sajandil

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 27 sätestab, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Viimaste aastakümnete jooksul on muutunud traditsiooniline arusaam perekonnast. Lisandunud on uued teemad, mille üle arutletakse ning mis vajavad õiguslikke lahendusi. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas mahub perekonnaelu mõiste alla nii mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu kui ka ebatraditsiooniline perekond.

Teemakohane ülevaade on koostatud Rahvusraamatukogu õigusteaduse ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaali väljapaneku põhjal. Valik sisaldab raamatuid ja artikleid asendusemadusest, lapsendamisest ja kooseluvormidest. Neid raamatuid saab laenutada lugemissaalist või e-kataloogi ESTER kaudu. Artiklite täistekstide lugemiseks tuleb Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logida.
Väljapanek on avatud 31. märtsini.

PEREKONNAÕIGUS (üldiselt)
Bogdan, Michael. Private international law in Sweden.- Alphen aan den Rijn, 2015. – 132 lk.

Eherecht in Europa. – Baden-Baden, 2006. – 1413 lk.

Familienrecht : Handkommentar. – Baden-Baden, 2012. – 2237 lk.

Introduction to Dutch law. – Alphen aan den Rijn,  2016, lk. 59-92.

Introduction to Greek law. – Alphen aan den Rijn, 2008, lk. 179-199.

Oliphant, Robert E. Family law. – New York,  [2016]. – 746 lk.

Loe edasi “Perekonnaõigus 21. sajandil”

Eesti õigus inglise keeles

GlobaLex on elektrooniline andmebaas, mis sisaldab teavet riikide, rahvusvahelise ja võrdleva õiguse teemadel. Artiklid, uurimused ja teised allikad sobivad täitma üleilmastuvast õigusharidusest ja töösuhetest tingitud infovajadust. Esindatud on teadus- ja õppematerjalid, tutvustatakse riikide õigussüsteeme, õiguse allikaid jpm. Kasulikku teadmist leidub nii õigusteadlastele, juristidele, spetsialistidele, üliõpilastele kui ka teistele valdkonnast huvitatutele. Andmebaasi uuendatakse jooksvalt.

Jaanuaris 2021 täienes andmebaasi Eesti õiguse osa. Loe lähemalt siit.

Vaata ka:
European e-justice
https://e-justice.europa.eu/home.do

N-Lex
https://n-lex.europa.eu/n-lex/index?lang=et

Consolidated texts of English translations of Estonian legislation
https://www.riigiteataja.ee/en/

ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu

General principles of EU law and the EU digital order / edited by Ulf Bernitz, Xavier Groussot, Jaan Paju, Sybe de Vries. – Alphen aan den Rijn : Wolters Kluwer, [2020]. – xxvi, 469 lk.

Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.

Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”

Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik

Justiitsministeerium on avalikuks teinud eelnõu, millega võetakse autoriõiguse seadusesse üle direktiivist tulenevad muudatused. Eelnõu on saadetud kooskõlastamiseks ja arvamuste avaldamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele. Direktiivist tulenevalt peavad muudatused olema jõustatud hiljemalt 7. juuniks 2021. 

Eelnõu ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda siin.

Suurimad muudatused rahvusraamatukogu jaoks on teksti- ja andmekaeve ning kaubanduskäibest väljas olevate teoste regulatsioonid. Teksti- ja andmekaeve vaba kasutuse erand on autoriõiguse seaduses sätestatud juba varasemalt, kuid direktiiviga ühtlustatakse Euroopa Liidu üleselt selles osas autoriõiguse sätteid.

Loe edasi “Autoriõiguse seadust muutev eelnõu on avalik”

Euroopa inimõiguste konventsioon 70

4. novembril 1950 Roomas allkirjastatud Euroopa inimõiguste konventsioon sätestas õigused, mida riigid peavad täitma. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: elule, isikuvabadusele ja -puutumatusele; õiglasele kohtumenetlusele tsiviil- ja kriminaalasjades; valida esindusorganeid ja olla ise nendesse valitud; südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabadusele; sõnavabadusele; omandile.
Eesti liitus konventsiooniga 16. aprillil 1996.

Euroopa Nõukogu eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet. Euroopa Nõukogu asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani.
Eesti ühines Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993.

Euroopa inimõiguste konventsiooni alusel asutati
Euroopa Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus, lahendid
Euroopa Inimõiguste Kohus, küsimused ja vastused
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid Riigi Teatajas

Loe edasi “Euroopa inimõiguste konventsioon 70”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑