Kodukontoris on paljud töötanud juba väga pikalt. Kui soovid teada, kuidas ületada erinevaid takistusi või probleeme, mis kaasnevad kaugtööga või soovid areneda paremaks virtuaalses meeskonnas töötajaks, siis on abiks mitmed raamatud.
Loe edasi “Kaugtöö nipid ja trikid”
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aruanne uurib, kuidas kaasaegsed tööplatvormid muudavad töö korraldust töötajatele ja ettevõtetele. Aruanne keskendub kahele peamisele digitaalse tööplatvormi tüübile: veebipõhised platvormid, kus töötajad täidavad ülesandeid võrgus ja eemalt ning asukohapõhised platvormid, kus üksikisikud, näiteks taksojuhid, täidavad ülesandeid kindlas füüsilises asukohas. Need järeldused põhinevad tuginedes uuringutele ja intervjuudele, milles osalesid 12 000 töötajat ja 85 ettevõtte esindajat üle maailma erinevates sektorites.
Kuna digitaalsed tööplatvormid toimivad mitmes jurisdiktsioonis, on regulatiivse kindluse ja rahvusvaheliste tööstandardite kohaldamise tagamiseks vaja rahvusvahelist poliitilist dialoogi ja kooskõlastamist, öeldakse aruandes.
Uued väljakutsed töötajatele ja ettevõtetele on seotud töötingimuste, töö ja sissetuleku regulaarsuse ning sotsiaalkaitsele juurdepääsu tagamisega. Tööaeg võib sageli olla pikk ja ettearvamatu, lisaks on mõnel platvormil märkimisväärsed soolised palgalõhed. COVID-19 pandeemia on paljusid neist probleemidest veelgi paljastanud.
Vaata veel
ILO raamatud ja dokumendid
ILO konventsioonid ja soovitused
ÜRO rahvusvahelise puuviljade ja köögiviljade aasta
A/RES/74/244
Tervisliku toitumise teemaga toimub teadlikkuse tõstmine ja tähelepanu suunamine mitmekesise, tasakaalustatud ja tervislikule toitumisele ja eluviiside propageerimisele puu- ja köögiviljade tarbimise kaudu.
Toitumisalaseid e-raamatuid loe siit:
ÜRO ; WHO ja OECD iLibrary
Tervisliku toitumise teemalisi raamatuid saab ESTERi kaudu laenutada
Täpsemalt loe siit: https://www.nlib.ee/et/laenuta
The State of Food Security and Nutrition in the World 2020 /FAO. – Rome, Italy : FAO, 2020 – 320 lk.
Raamatutes käsitletakse puu- ja köögiviljade tarbimise ja säästva tootmise edendamist, mis aitab kaasa säästvatele toidusüsteemidele. Veel saab teada täpsemalt ladustamise, transpordi, kaubanduse, töötlemise, ümberkujundamise, jaemüügi ja jäätmete vähendamise ning nende protsesside koostoimest. Väiketootjate, sealhulgas talunike integreerimine kohalikesse, piirkondlikesse ja ülemaailmsetesse tootmis- ja tarneahelatesse puu- ja köögiviljade jätkusuutlikuks tootmiseks ja tarbimiseks. Tunnustatakse puu- ja köögiviljade, sealhulgas põllumajandustootjate panust toiduainetega kindlustamisse.
World Trade Report 2020: Government policies to promote innovation in the digital age /World Trade Organization. – Geneva : WTO, 2020. – 208 lk.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni aruandes tutvustatakse võimalusi, kuidas WTO on innovatsiooni toetanud, sealhulgas kaotanud Interneti- ja telekommunikatsioonitaristu toodete tariifid, stimuleerinud e-kaubandust, liberaliseerinud internetiteenuseid ning pakkunud stabiilset raamistikku ülemaailmsete ja avatud standardite ning intellektuaalomandi kaitse arendamiseks.
Aruandes leitakse, et 115 riiki on kehtestanud uue tööstuspoliitika ning muud digitaalse ja tööstuse arengustrateegiad, mille eesmärk on soodustada üleminekut digitaalmajandusele. Veel tuuakse välja mitmeid uusi vahendeid, mida kasutatakse digitaalmajandusele ülemineku toetamiseks.
WTO Peanõukogu märgib, et pandeemia COVID-19 on kiirendanud digitaalse innovatsiooni ja e-kaubanduse kasutuselevõttu ning pannud riigid tugevdama poliitikat, mille eesmärk on majanduskasvu hoogustada innovatsiooni ja tehnoloogia täiendamise kaudu.
WTO väljaandeid loe lisaks
https://www.wto.org/english/res_e/publications_e/publications_e.htm
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on 190 riigist koosnev organisatsioon, mille ülesanne on edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, kindlustada finantsstabiilsust, hõlbustada rahvusvahelist kaubandust, edendada kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu.
Rahvusvahelise Valuutafondi e-raamatukogu IMF eLibrary sisaldab analüüse ja uurimistöid ning lugeda saab perioodikat, raamatuid ja dokumente. Andmebaas pakub majandusarengu prognoose globaalsel ja riiklikul tasandil, näiteks leiab siit riigipõhist statistikat maksebilansi, inflatsiooni, eelarve näitajate, tarbekauba hindade ja kaubanduse kohta.
IMF e-raamatukogu on kõigile tasuta.
IMF majandusanalüüsid
World Economic Outlook, October 2020 : A long and difficult ascent / International Monetary Fund. Research Dept.:IMF. – 2020.
Ehkki hiljutised vaktsiinide heakskiitmised on tekitanud lootusi pandeemia pöördumiseks sel aastal, aga siiski on uuenenud lained ja viiruse uued variandid, mis panevad muretsema. Ebakindluse tingimustes prognoositakse maailmamajanduse kasvu 2021. aastal 5,5% ja 2022. aastal 4,2%.
Global Financial Stability, October 2020 : Bridge to recovery / International Monetary Fund. Monetary and Capital Markets Department : IMF. – 2020.
COVID-19 pandeemia on põhjustanud enneolematu kriisi. Viiruse ohjeldamiseks vajalikud meetmed on käivitanud majanduslanguse. Viimane ülemaailmne finantsstabiilsuse aruanne näitab, et finantssüsteem on juba tundnud dramaatilist mõju ja kriisi edasine tugevnemine võib mõjutada ülemaailmset finantsstabiilsust.
Fiscal Monitor Reports. October 2020 : Policies for the Recovery / International Monetary Fund. Fiscal Affairs Dept.: IMF. -2020.
IMF uus eelarve aruanne näitab, et riiklike investeeringute suurendamine arenenud ja areneva turumajandusega riikidesse võib aidata elavdada majandustegevust ajaloo sügavaimast majanduslangusest. Samuti võiks see luua miljoneid töökohti otse lühiajaliselt ja miljoneid kaudsemalt pikema perioodi jooksul. Riiklike investeeringute suurendamine 1 protsendi võrra SKPst võib tugevdada usaldust majanduse taastumise vastu ja suurendada SKT 2,7 protsenti, erainvesteeringuid 10 protsenti ja tööhõivet 1,2 protsenti.
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne.
Maailma linnade aruanne 2020 näitab, et jätkusuutliku linnastumise tegelikku väärtust saab ja peab kõigi heaolu huvides rakendama. Aruanne pakub tõendeid ja analüüse linnastumise väärtusest majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonnaalast aspektist ja selgitatakse, mis annab linnadele ainulaadse iseloomu. Uuritakse ka innovatsiooni ja tehnoloogia ning sihipäraste investeeringute ja uue linnakava tõhusat rakendamist jätkusuutliku linnastumise väärtuste edendamisel.
ÜRO peasekretär António Guterres on kirjutanud raamatu eessõnas
„COVID-19 pandeemia on häirinud elu ja majandust kogu maailmas. Linnapiirkondades
elab juba 55 protsenti maailma elanikkonnast ja see arv peaks aastaks 2050 kasvama 68 protsendini. Meie kiiresti linnastuv maailm peab sellele tõhusalt reageerima
ja valmistuma tulevasteks nakkushaiguste puhanguteks. Vajame jätkusuutlikku, kaasavat ja keskkonnasäästlikku taastumist inimeste ja planeedi jaoks. See tähendab väljakutseid, kuidas linnu planeerida, hallata ja rahastada ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks nullheide, kus on parem eluase ja infrastruktuur.“
Vaata veel
https://unhabitat.org/
https://www.un-ilibrary.org/
ÜRO 75 : kujundame tulevikku koos
Hetke trendid maailmas
ÜRO keskkonnaprogrammi rahandusalgatus (UNEP FI)
ÜRO loodi 24. oktoobril 1945, kui harta olid ratifitseerinud Hiina, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid ja enamus teisi allakirjutanuid. ÜRO on oma tegevusaja jooksul viinud läbi kümneid rahuvalveoperatsioone, aidanud kaasa koloniaalstaatusest vabanenud riikide taasiseseisvumisele, abistanud näljahädalisi ning suurte keskkonnakatastroofide ohvriks langenud piirkondi. Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991.
ÜRO aruandes „Report of the UN Economist Network for the UN 75th Anniversary: Shaping the Trends of Our Time“ uuritakse viit megatrendi: kliimamuutused; demograafilised muutused, rahvastiku vananemine; linnastumine; digitaalsete tehnoloogiate esile kerkimine ja ebavõrdsus – mis mõjutavad majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Tuleb teha jõupingutusi, et tagada tegevuskava 2030 täielik täitmine ja seada alus järgmise 75 aasta jooksul kaasavale, jätkusuutlikule ja õiglasele tulevikule.
13. oktoobril 2020 Genfis toimunud UNEP FI ülemaailmsel ümarlaual teemal „Finantseeriv ringlus“ arutati, kuidas finantsasutused saavad aidata globaalset majandust ümber kujundada, muutes meie tarbimis- ja tootmisviisi. ÜRO Keskkonnaprogrammi UNEPi uus raport „Financing Circularity: Demystifying Finance for the Circular Economy“ toob välja finantsasutuste kriitilise rolli ringluskasvu edendamisel, investeerides ettevõtetesse, mis lähenevad säästlikumalt tootmisele ja tarbimisele.
Üleminek ringmajandusele, mis kasutab ressursse tõhusamalt, minimeerides samal ajal reostust, jäätmete ja süsinikdioksiidi heitkoguseid, võib tekitada triljoneid dollareid ärivõimalusi, kaitstes samal ajal meie ökosüsteemide tervist. Aruandes tuuakse välja finantsasutuste võimalused ringluse suurendamiseks ja uuritakse mitmes sektoris juba toimuvaid üleminekuid. Ringmajandusse liikumine võib aastaks 2030 toota 4,5 triljonit USA dollarit aastatoodangut, aidates samal ajal saavutada säästva arengu eesmärke, kaitsta meie ökosüsteemide tervist ja võimaldada jätkusuutlikku taastumist pärast COVID-19 pandeemiat. Pangad, kindlustusandjad ja investorid võivad mängida kriitilist rolli, pakkudes ettevõtetele finantstooteid, mis aitavad kaasa ringmajandusele, säästavad
loodusvarasid ja väldivad raiskamist või vähendavad seda. Finantsasutustel puudub praegu teadlikkus ringlusest, samuti teadmised, tooted ja teenused ärivõimaluste ärakasutamiseks.
Ärimudelite kasv nõuab struktuurilisi ja tehnoloogilisi muutusi, sealhulgas innovatsiooni toodete ja teenuste kujundamisel ja tootmisel; põllumajanduse sisendite vähendamine; toidujäätmete vähendamine ja digitaalsete tehnoloogiate kasutamine tarneahelate läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks. Aruande jaoks küsitletud finantsasutused tõdesid, et ringlusse võtmise suurendamiseks on võimalusi hoonete ning ehituse, toiduainete ja põllumajanduse, kemikaalide ja elektroonika sektoris. Aruandes uuritakse nendes sektorites juba käimasolevaid üleminekuid, samuti töötleva tööstuse, rõivaste ja moe, kaevandamise ja energeetika valdkonnas ning innovatsioonis sellistes valdkondades nagu digitaalne tehnoloogia.
Keskkonnateemalisi raamatuid loe veel Rahvusraamatukogu õigusteaduste ja rahvusvaheliste organisatsioonide lugemissaalis ja ÜRO keskkonnalehelt
https://www.unepfi.org/category/publications/
ÜRO e-raamatuid loe
UN iLibrary
