Otsi

Open Search
rubriik

Määratlemata

Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool

71WxsnxKZzL

Lab rats : why modern work makes people miserable / Dan Lyons – London : Atlantic Books, 2019 – 259 lk.

Kui harilikult oleme harjunud lugema ja kuulma Silicon Valleyst ja idufirmadest kiidulugusid, siis see raamat on kirjutatud hoopis teises toonis. Tuginedes oma kogemustele, oma eelmise raamatu tagasidest saadud kirjadele ning uurimistööle, kirjutab Dan Lyons selle väliselt särava ärimaailma varjatud külgedest. Lyonsi sõnul on just Silicon Valleyst alguse saanud töökultuur põhjuseks, miks tänapäeval paljud töötajad põlevad kergesti läbi, on stressis ega tunne ennast õnnelikena.

Raamatut lugedes tuleb kindlasti silmas pidada, et näited on suures osas USAst, kus on Euroopaga võrreldes erinev töökultuur. Samuti võib raamat tunduda kohati liialt kriitiline ja kallutatud. Kuid kui lugemise ajal teha faktikontrolli, siis võtab mõni asi sõnatuks küll. Näiteks kuidas Šotimaal oleva Amazoni haruettevõtte, maailma ühe jõukaima firma, kaugemalt tulevad laotöötajad ööbivad telgiga töökoha lähedal, sest nende palk on liiga väike igapäevase kojusõitmise jaoks. (Artikkel)

Loe edasi “Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool” →

0

Statistika Rahvusraamatukogus

Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika Kuukiri,  Väliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu ja kättesaadavad on organisatsioonide statistika andmebaasid. Nt: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase. Loe edasi “Statistika Rahvusraamatukogus” →

0

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

0

Laste alushariduse kvaliteedist

Enganing young children : Lessons from research about quality in early childhood education and care / Organisation for Economic Co-operation and Development, Paris : OECD, 2018. – 166 lk.

OECD uuring analüüsib kvaliteetset alusharidust ja laste hoolduse edendamist, arengut ja õppimist ning hariduse standardeid. Kvaliteetse alushariduse tagavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kelle esmane väljaõpe ja täiendõpe võimaldab neil täita oma kutseülesandeid.

Õppimine ja hariduse omandamine ei alga lapse koolikohustuslikku ikka jõudes, vaid juba tema sünnist. Esimesed eluaastad sünnist koolini on lapse elus kõige tähtsamad – siis pannakse alus lapse arengule ja edasisele elukäigule. Seega on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid (Early childhood education and care – ECEC) lapse eduka elukestvas õppes osalemise, enesearengu ja tööalase konkurentsivõime seisukohast määrav. Vaata veel siit

OECD haridusalaseid väljaandeid loe andmebaasi OECD iLibrary vahendusel.

0

Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas

Suur majanduslangus aastatel 2008-2009 muutis noorte ülemineku täiskasvanuellu ning sisenemise tööturule keerulisemaks. Noorte tööelust kõrvale jäämisel on kõrge hind ning selle  vähendamiseks tuleb ka riiklikul tasandil rakendada sihtotstarbelisi meetmeid.

Raamatus “Youth Labor in Transition: Inequalities, Mobility, and Policies in Europe” analüüsitakse noorte tööellu siirdumise probleeme Euroopas. Autorid on välja toonud mitmed tulevikuväljakutsed noorte tööturule kaasamisel – niinimetatud NEET-noored ehk noored, kes ei õpi ega tööta, ülekvalifitseeritus, pikaajaline töötus,  tööturu killustatus. Loe edasi “Noorte tööhõive – probleemid ja võimalused Euroopas” →

0

Tehnoloogia areng ja valeuudised

Joanna M. Burkhardt. Combating fake news in the digital age. – Chicago, IL : ALA TechSource, [2017]. 

Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) järjekordses tehnoloogiaraportis antakse ülevaade libauudiste ajaloolisest arengust ja levitamisviisidest. Analüüsitakse, kuidas tehnoloogia areng infoga manipuleerimisele kaasa aitab ning milliseid pingutusi teevad sotsiaalmeediaplatvormid ja otsimootorid valeteabega võitlemiseks.

Kuna tarkvara esialgu veel libauudistega võidelda ei suuda, on oluline arendada infopädevust – ja see on raamatukoguhoidjate tööpõld.

Loe veel:

Kuidas ära tunda valeuudiseid ja ebausaldusväärset infot?

Kuidas märgata valeuudiseid?

EU vs Disinfo

 

 

 

 

 

 

 

 

0

Rumeeniast sai uus eesistujariik

1. jaanuaril 2019 sai Rumeeniast peale Euroopa Liiduga liitumist 2007 esimest korda pooleks aastaks ELi nõukogu eesistujariik.

ELi Nõukogu eesistuja kaheks peamiseks ülesandeks on nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine ning nõukogu esindamine suhetes teiste ELi institutsioonidega.

Rumeenia eesistumisperioodi motoks on „Ühtekuuluvus, ühine Euroopa väärtus“ (“Cohesion, a common European value”).
Tööprogramm keskendub neljale peamisele prioriteedile: lähenemine Euroopas; turvalisem Euroopa; Euroopa kui tugev ülemaailmne osaleja ja ühiste väärtuste Euroopa.
Rumeenia eesistumise aega langeb Ühendkuningriigi lahkumine EList märtsis ning Euroopa Parlamendi valimised mais. Olulisimaks teemaks saab EL-i tulevase eelarve kujundamine.

Loe edasi “Rumeeniast sai uus eesistujariik” →

0

Parlamendiraamatukogu on spetsialisti raamatukogu

Parlamendiraamatukogu rolli mõtestab Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu juhataja Karmen Linask

Miks Rahvusraamatukogu on parlamendiraamatukogu 

Eesti on üks väheseid riike, kus rahvusraamatukogu ja parlamendiraamatukogu on ühendatud. Sarnased raamatukogud maailmas on USA Kongressi Raamatukogu ja Jaapani Rahvusraamatukogu. 1918. a asutatud raamatukogu loodi algselt Riigikogu jaoks katmaks seadusandliku tegevuse vajadusi. Tänaseks oleme kasvanud rahvusraamatukoguks, kogudes, hoides ja tehes kättesaadavaks kogu rahvusliku kirjavara. Kindlasti on meie väikese riigi puhul säästlikum ja otstarbekam üks korralik raamatukogu, mida saab kasutada nii Riigikogu liige, ametnik, spetsialist, üliõpilane kui huviline. 

Tänase raamatukogu puhul oleme tänulikud kauaaegsele direktrissile Ivi Eenmaale, tänu kelle initsiatiivile sai taasloodud riigivalitsemiseks vajalik seadusandlik kogu. Taasiseseisvumise algusaastatel oli õiguskirjanduse hankimisel abiks näiteks USA Kongressi Raamatukogu ja Austria valitsus. Rahvusraamatukogu on ka 14 rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukogu, siit leiab materjale, dokumente ja andmebaase Euroopa Liidu, NATO, IMF, ILO, ÜRO jt kohta. 

Kellele on parlamendiraamatukogu suunatud? 

Lisaks Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonide infoteenindusele saavad meie kogusid ja väljaandeid kasutada kõik õigus- ja ühiskonnateaduste huvilised. Suure osa kasutajaskonnast moodustavad ministeeriumite ja ettevõtete spetsialistid, juristid ja tudengid. Hea meelega toetame riigiasutuste töötajaid tööks vajaliku taustamaterjali otsimisel, olgu selleks siis teadusartiklid, uuringud, raportid, teiste riikide praktika jne. 

Võin julgelt öelda, et meil on Eesti parimaid õiguskirjanduse kogusid, panustame aktiivselt majanduse, poliitika ja Euroopa Liidu kirjanduse hankimisse. Uue teemana kogume koos ekspertide abiga infomanipulatsioonide, desinformatsiooni ja meediapädevuse kirjandust ning korraldame üritusi. Parlamendiraamatukogude üks eripära on koostada akadeemilist kirjandust ja teadusartikleid tutvustavaid teemaväljaandeid. Seda teeme ka meie. Näiteks avaliku sektori teadusuuringuid tutvustab Ühiskonnauuringud, värskeid õigusalaseid teadusartikleid Summaria Iuridica 

Kui väljaannetes tutvustatavaid artikleid või raamatuid ei ole võimalik veebist täistekstidena saada, ootame teid raamatukokku lugema või koju laenama ning võimalusel saadame e-tekste meilile. Samuti aitame leida soovitud teema kohta materjale, olgu see siis desinformatsioon, teenuse disain või ettevõtlusteooriad. Korraldame koolitusi, aruteluõhtuid, koostame e-näitusi ja ajaloolisi sündmusi kajastavaid väljapanekuid. Olen väga uhke meie oma ala spetsialistidest nais/meeskonna üle, kes on hingega asja juures, kelle silm särab nii lugemissaalis kui ka teemapäringuid lahendades! 

Millal saab raamatukogu külastada? 

Meid leiab Tallinnas, Narva mnt 11 esimeselt korruselt E-R 10-20, L 12-19. 

Küsimusi ootame: riigiraamatukogu@nlib.ee 

Olete väga oodatud 1. korruse lugemissaalis (valdkonnad: õigus, majandus, poliitika, sotsioloogia, statistika, infoteadused, psühholoogia, ettevõtlus, juhtimine, desinformatsioon, Euroopa Liit ja rahvusvahelised organisatsioonid) 

Riigikogu liikmed ja ametnikud saavad külastada meie Toompea lossis asuvat lugemissaali. 

Meeldivate kohtumisteni raamatukogus ja uudiskirja vahendusel 

0

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑