Parlafoni ajaveebi enam ei täiendata.
Blogipostitused leiad rahvusraamatukogu veebilehelt https://www.rara.ee/uudised/?category=blogi
5. märtsil 2023 toimuvad Riigikogu XV koosseisu valimised. 100 aastat tagasi valiti Eesti Vabariigi Riigikogu II koosseisu. Kuidas toimusid valimised siis, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti esinduskogusse.
Loe edasi “Valimised 100 aastat tagasi”
Mihhail Šiškin „Sõda või rahu?“. Tallinn : SA Kultuurileht, 2022
2022. aasta lõpus ilmus Loomingu Raamatukogus vene kirjaniku Mihhail Šiškini esseekogumik „Sõda või rahu?“. Šveitsis elav autor annab oma raamatus ülevaate Venemaa ajaloolisest arengust ja tänapäevast, samuti vene inimese mentaliteedist. Suur rõhk on pandud just Venemaa ajaloolisele kujunemisele ja selle tagajärgedele, mida saab nüüd tunda kogu maailm.
Loe edasi “Mihhail Šiškin „Sõda või rahu?“”
28. jaanuaril tähistatakse Euroopa andmekaitsepäeva. Sellel puhul teeme lühikese kokkuvõtte eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitsealasest kirjandusest.
Ühest olulisemast andmekaitse aspektist tänapäevases interneti-põhises maailmas – õigusest olla unustatud – kirjutab Paul Lambert on raamatus The right to be forgotten. Tegemist on juba teise, uuendatud trükiga ja see annab täieliku ülevaate selle kõikidest aspektidest ja viimase aja arengutest kohtupraktikas. Ülevaade varasemast kirjandusest samal teemal on avaldatud 2020. aastal blogis Parlafon.
Loe edasi “Andmekaitse alast kirjandust “1992. aasta oli iseseisvuse taastanud Eestile keeruline aeg – rasked majanduslikud olud, vene vägede jätkuv viibimine Eesti territooriumil, kuritegevus. Kuid sellesse aastasse jäävad ka olulised sündmused, mis mõjutasid eestimaalaste elu. Suvel võeti käibele oma raha – Eesti kroon, sügisel tuli kokku Riigikogu VII koosseis ja valiti Eestile president. Arendati hoogsalt välissuhtlust ja algasid läbirääkimised Venemaaga vägede väljaviimiseks.
OLULISED SÜNDMUSED
11. jaanuaril kehtestati Eestis talongimajandus. Ühele inimesele oli ette nähtud 0,5 l piima päevas, 1,5 kg leiba nädalas, 400 g võid kuus, 500 g juustu kvartalis.
EFA
23. jaanuaril kuulutas Ülemnõukogu oma otsusega Eesti Vabariigi territooriumil asuva endise Nõukogude Liidu relvajõudude halduses oleva vara Eesti Vabariigi omandiks.
EFA
Kodukontoris on paljud töötanud juba väga pikalt. Kui soovid teada, kuidas ületada erinevaid takistusi või probleeme, mis kaasnevad kaugtööga või soovid areneda paremaks virtuaalses meeskonnas töötajaks, siis on abiks mitmed raamatud.
Loe edasi “Kaugtöö nipid ja trikid”
Oktoober on vaimse tervise kuu ning 10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Sellega seoses on seekordne raamatututvustus sotsioloogia valdkonnast ning see räägib teismeliste enesetappudest ning enesetapukirjadest. Tingimata on tegu väga kurva ja tumedat tooni raamatuga, kuid praegusel ajal, kui koolikius ei toimu enam ainult kooliseinte vahel, vaid on kolinud ka kübermaailma, on sellistest teemadest teavitamine oluline. Raamatu autor Terry Williams on sotsioloogiaprofessor, kes on spetsialiseerunud teismeliste eludele, kultuurile, uimastite kuritarvitamisele, jõukudesse kogunemisele ning vägivallale. Selles raamatus uuris ta aga, mis viis kümmet noort inimest enesetapumõteteni ning kuidas nad end raskel ajal väljendasid.
Loe edasi “Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.”
OECD aruandes „The Digitalisation of Science, Technoligy and Innovation“ uuritakse digitaliseerimise mõju teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile ning sellega seotud tagajärgi poliitikale. Digitaaltehnoloogia muudab mitmekesiselt ja kaugeleulatuvalt seda, kuidas teadlased töötavad ja teevad koostööd. Neid arenguid uurides hinnatakse selles raamatus ka digitaliseerimise mõju pikaajalistele poliitilistele teemadele, alates juurdepääsust riiklikult rahastatavatele uurimisandmetele, tehnoloogia levitamisele ja selle kasutuselevõtule ettevõtete poolt.
Uuritakse ka uusi ülesse kerkivaid teemasid, mille hulka kuuluvad tehisintellekti ja plokiahela rollid teaduses ja tootmises, biotehnoloogia digitaliseerimisel tehtud edusammud ja digitaliseerimise võimalikud probleemid.
Digitaliseerimine muudab uuendusprotsesse, alandab tootmiskulusid, edendab ühist ja avatud innovatsiooni, ähmastab piire tootmise ja teeninduslike uuenduste vahel ning oluliselt kiirendab uuendustsükleid.
Nõuetekohase kasutamise korral võiksid digitaaltehnoloogiad edendada teadust, tõsta elatustaset, aidata kaitsta looduskeskkonda ja parandada poliitikakujundamist.
OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.
parlafon.com 