Otsi

rubriik

Määratlemata

Inspireerivaid raamatuid investeerimisest

Loe edasi “Inspireerivaid raamatuid investeerimisest”

Kaugtöö nipid ja trikid

Kodukontoris on paljud töötanud juba väga pikalt. Kui soovid teada, kuidas ületada erinevaid takistusi või probleeme, mis kaasnevad kaugtööga või soovid areneda paremaks virtuaalses meeskonnas töötajaks, siis on abiks mitmed raamatud. 

Loe edasi “Kaugtöö nipid ja trikid”

Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.

Williams, Terry. Teenage suicide notes : an ethnography of self-harm. – New York : Columbia University Press, [2017]. – 254 lk.

Oktoober on vaimse tervise kuu ning 10. oktoober on ülemaailmne vaimse tervise päev. Sellega seoses on seekordne raamatututvustus sotsioloogia valdkonnast ning see räägib teismeliste enesetappudest ning enesetapukirjadest. Tingimata on tegu väga kurva ja tumedat tooni raamatuga, kuid praegusel ajal, kui koolikius ei toimu enam ainult kooliseinte vahel, vaid on kolinud ka kübermaailma, on sellistest teemadest teavitamine oluline. Raamatu autor Terry Williams on sotsioloogiaprofessor, kes on spetsialiseerunud teismeliste eludele, kultuurile, uimastite kuritarvitamisele, jõukudesse kogunemisele ning vägivallale. Selles raamatus uuris ta aga, mis viis kümmet noort inimest enesetapumõteteni ning kuidas nad end raskel ajal väljendasid.

Loe edasi “Vaimse tervise kuu. Raamat teismeliste suitsiidist.”

Digitaliseerimine ja teadustegevus

 

OECD aruandes „The Digitalisation of Science, Technoligy and Innovation“ uuritakse digitaliseerimise mõju teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile ning sellega seotud tagajärgi poliitikale. Digitaaltehnoloogia muudab mitmekesiselt ja kaugeleulatuvalt seda, kuidas teadlased töötavad ja teevad koostööd. Neid arenguid uurides hinnatakse selles raamatus ka digitaliseerimise mõju pikaajalistele poliitilistele teemadele, alates juurdepääsust riiklikult rahastatavatele uurimisandmetele, tehnoloogia levitamisele ja selle kasutuselevõtule ettevõtete poolt.

Uuritakse ka uusi ülesse kerkivaid teemasid, mille hulka kuuluvad tehisintellekti ja plokiahela rollid teaduses ja tootmises, biotehnoloogia digitaliseerimisel tehtud edusammud ja digitaliseerimise võimalikud probleemid.

Digitaliseerimine muudab uuendusprotsesse, alandab tootmiskulusid, edendab ühist ja avatud innovatsiooni, ähmastab piire tootmise ja teeninduslike uuenduste vahel ning oluliselt kiirendab uuendustsükleid.

Nõuetekohase kasutamise korral võiksid digitaaltehnoloogiad edendada teadust, tõsta elatustaset, aidata kaitsta looduskeskkonda ja parandada poliitikakujundamist.

OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.

Vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt 11.12

Jõulukuu raamatumüük 2019 raames toimub vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt koostöös Kirjastus Koolibri ning Eesti Rahvusraamatukoguga.

Tutvustatakse värsket eesti keelde tõlgitud Helisingi Ülikooli professori Timo Honkela raamatut „Rahumasin: Tehisintellekti uurija testament“ ning arutletakse laiemalt ja filosoofilisemalt tehisintellekti teemade üle.

Omavahel vestlevad raamatu tõlkija Rain Kooli ja Tallinna Ülikooli filosoofia külalislektor ja doktorant Oliver Laas. Loe edasi “Vestlusõhtu: „Rahumasin“ ja tehisintellekt 11.12”

Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool

71WxsnxKZzL

Lab rats : why modern work makes people miserable / Dan Lyons – London : Atlantic Books, 2019 – 259 lk.

Kui harilikult oleme harjunud lugema ja kuulma Silicon Valleyst ja idufirmadest kiidulugusid, siis see raamat on kirjutatud hoopis teises toonis. Tuginedes oma kogemustele, oma eelmise raamatu tagasidest saadud kirjadele ning uurimistööle, kirjutab Dan Lyons selle väliselt särava ärimaailma varjatud külgedest. Lyonsi sõnul on just Silicon Valleyst alguse saanud töökultuur põhjuseks, miks tänapäeval paljud töötajad põlevad kergesti läbi, on stressis ega tunne ennast õnnelikena.

Raamatut lugedes tuleb kindlasti silmas pidada, et näited on suures osas USAst, kus on Euroopaga võrreldes erinev töökultuur. Samuti võib raamat tunduda kohati liialt kriitiline ja kallutatud. Kuid kui lugemise ajal teha faktikontrolli, siis võtab mõni asi sõnatuks küll. Näiteks kuidas Šotimaal oleva Amazoni haruettevõtte, maailma ühe jõukaima firma, kaugemalt tulevad laotöötajad ööbivad telgiga töökoha lähedal, sest nende palk on liiga väike igapäevase kojusõitmise jaoks. (Artikkel)

Loe edasi “Kas kõik, mis hiilgab, on kuld? Idufirmade teine pool”

Statistika Rahvusraamatukogus

Olulisemad statistikaväljaanded ajaloost on Eesti Statistika KuukiriVäliskaubandus ja Eesti NSV Rahvamajandus. Samuti leiab digitaalarhiivist DIGAR statistikaväljaannete kogumi, kus on digiteeritud statistika 19. sajandist alates.

Rahvusraamatukogu on paljude rahvusvaheliste organisatsioonide hoiuraamatukogu ja kättesaadavad on organisatsioonide statistika andmebaasid. Nt: tööturu andmebaas ILOSTAT, finantsstatistika andmebaas IMF Data, maailmamajanduse arengu ülevaate leiab World Bank Open Data andmebaasist, ÜRO süsteemi kuuluvate rahvusvaheliste organisatsioonide ühine statistikaportaal, mis toob ÜRO statistika andmebaasid kasutajale käeulatusse ühtse andmebaasina on UNdata. Lisaks on veel mitmeid andmebaase. Loe edasi “Statistika Rahvusraamatukogus”

Peresõbralikud riigid

Are the world’s richest countries family friendly? Policy in the OECD and EU / UNICEF. – Florence :UNICEF, 2019.

UNICEFi andmete põhjal on Eesti neljas OECD ja Euroopa Liidu riikide seas peresõbralikkuse poolest. Esimene on Rootsi, järgnevad Norra ja Island.

UNICEF võttis eri maade tingimusi uurides arvesse erinevad perepoliitika küsimused nagu selle, kui pikk on vanemapuhkus ning kui suur osa sellest on tasustatud, kas eelkooliealistele lastele ja väikelastele on kättesaadav laste hoid ja vanematele taskukohane meditsiinisüsteem. OECD ja Euroopa Liidu riikidest on Eestil aga kõige pikem tasustatud vanemapuhkus, 85 nädalat. Meile järgnevad Ungari (72 nädalat) ja Bulgaaria (65 nädalat).

Laste elu on parem ja vanemad suudavad paremini täita töö- ja kodu-kohustusi riikides, millel on peresõbralik poliitika.

Täpsemalt loe siit

UNICEFi e-raamatuid loe siit

Laste alushariduse kvaliteedist

Enganing young children : Lessons from research about quality in early childhood education and care / Organisation for Economic Co-operation and Development, Paris : OECD, 2018. – 166 lk.

OECD uuring analüüsib kvaliteetset alusharidust ja laste hoolduse edendamist, arengut ja õppimist ning hariduse standardeid. Kvaliteetse alushariduse tagavad kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, kelle esmane väljaõpe ja täiendõpe võimaldab neil täita oma kutseülesandeid.

Õppimine ja hariduse omandamine ei alga lapse koolikohustuslikku ikka jõudes, vaid juba tema sünnist. Esimesed eluaastad sünnist koolini on lapse elus kõige tähtsamad – siis pannakse alus lapse arengule ja edasisele elukäigule. Seega on kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid (Early childhood education and care – ECEC) lapse eduka elukestvas õppes osalemise, enesearengu ja tööalase konkurentsivõime seisukohast määrav. Vaata veel siit

OECD haridusalaseid väljaandeid loe andmebaasi OECD iLibrary vahendusel.

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑