Alates 1995. aastast on 23. aprill raamatupäev ning ka autoriõiguste päev.
Rohkem infot selle päeva kohta ja ka käesoleva aasta tegevuste kohta saab leida UNESCO veebilehelt.
Mis on selle päeva lugu?
1926. aastal leiutas üks Barcelona raamatukaupmees romantilise kombe: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeval kinkigu iga mees naisele roos ja naine mehele raamat.
23. aprill on ka Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) ja William Shakespeare’i (1564-1616) surmapäev.
Rohkem saab selle päeva kohta lugeda Jüri Talveti artiklist.
Ja ka siit ülevaatlikust artiklist.
Sellise ilusa päeva tähistamiseks tutvustame kirjutisi lugemise võlust ja autorite seaduslikust kaitsest. Loe edasi “Raamatu ja roosi päevaks”
How´s Life in the Digital Age? Oppurtunities and Risks of the Digital Transformation for People`s Well-being / published by the Organisation for Economic Co-operation and Development. – Paris : OECD, 2019.
OECD aruanne dokumenteerib, kuidas digitaalne muutus mõjutab inimeste elu – sissetulekuid, rikkust, töökohti, tulusid, eluaset, tervislikku seisundit, haridust, töö- ja eraelu tasakaalu, kodanikuühiskonna kaasamist ja juhtimist, sotsiaalsed sidemed, keskkonna kvaliteeti, isiklikku turvalisust ja heaolu.
Uuringute kokkuvõttes tuuakse esile 39 digitaalse ümberkujundamise peamist mõju inimeste heaolule. Need mõjud võivad olla positiivsed, kuna digitaaltehnoloogia laiendab teabe kättesaadavuse piire ja suurendab tootlikkust, kuid võib tähendada ka ohtu inimeste heaolule, alates küberkiusamisest kuni desinformatsiooni või küberkuritegevuse tekkimiseni.
Eesti kohta loe siit
OECD raamatuid loe OECD iLibrary vahendusel.
Joanna M. Burkhardt. Combating fake news in the digital age. – Chicago, IL : ALA TechSource, [2017].
Ameerika Raamatukoguassotsiatsiooni (American Library Association/ALA) järjekordses tehnoloogiaraportis antakse ülevaade libauudiste ajaloolisest arengust ja levitamisviisidest. Analüüsitakse, kuidas tehnoloogia areng infoga manipuleerimisele kaasa aitab ning milliseid pingutusi teevad sotsiaalmeediaplatvormid ja otsimootorid valeteabega võitlemiseks.
Kuna tarkvara esialgu veel libauudistega võidelda ei suuda, on oluline arendada infopädevust – ja see on raamatukoguhoidjate tööpõld.
Loe veel:
Kuidas ära tunda valeuudiseid ja ebausaldusväärset infot?
Barclay, Donald A. Fake news, propaganda, and plain old lies : how to find trustworthy information in the digital age. – Lanham : Rowman & Littlefield, [2018]. – 228 lk.
USA staažika raamatukoguhoidja, õppejõu ja infopädevuse asjatundja kirjutatud teos õpetab petlikku informatsiooni ära tundma, info usaldusväärsust hindama ja kõige väärtuslikumat teavet üles leidma. Selgitatakse libauudiste fenomeni ajaloolist arengut ja eesmärke. Eraldi peatükid on teadusinfo ja statistika hindamise ja loogikavigade kohta. Autor rõhutab, kui tähtis on langetada olulisi poliitilisi, ühiskondlikke, teaduslikke jm. otsuseid, tuginedes usaldusväärsele informatsioonile. Esile tuuakse infopädevuse erilist otstarbekust ammendamatus digimaailmas.
Loe valeuudistest veel siit.
Raamatus kirjeldatakse raamatukogude ja arhiivide rolli inimõiguste ja sotsiaalse õigluse tagamisel. Õigusraamatukogud, mis aitavad inimesi, kes kohtus ise ennast esindavad; arhiivid, mis talletavad dokumente inimõiguste rikkumiste kohta; rahvaraamatukogud, mis arendavad digitaalset kirjaoskust ja võimaldavad juurdepääsu sotsiaalsetele teenustele – raamatukogude ühiskondlik vastutus on viimastel aastatel järjest suurenenud. Raamatus on juttu raamatukoguteenustest ühiskonnast kõrvale jäänud, marginaalsetele rühmadele (põgenikud, vangid) ja vähemustele. Näiteid on toodud üle maailma (Põhja-Ameerika, Aafrika, India, Uus-Meremaa). Käsitletud on ka inimõiguste, sotsiaalse õigluse, eetika osa raamatukogundus- ja infospetsialistide hariduses.
Loe e-raamatuid Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.
Johannsen, Carl Gustav. Staff-less libraries : innovative staff design. – Cambridge, MA : Chandos Publishing, [2017].
Raamatus arutletakse avatud juurdepääsuga raamatukogude eeliste ja puuduste üle. Esimene selline raamatukogu avati Taanis 2004. a. ja alates 2010ndatest on seda raamatukogumudelit rakendatud teistes Põhjamaades, aga ka Suurbritannias, Hollandis jm Euroopas, USAs ning Kaug-Ida riikides (Hiina, Jaapan, Singapur, Taiwan). Raamatukogude lahtiolekuajad on pikemad, mis teeb teenuse kättesaadavamaks, aga abistavat personali pidevalt kohal pole. Vajalik on tehnoloogiline infrastruktuur. Tagada tuleb turvalisus ja mõnus keskkond. Avatud juurdepääsu kontseptsiooni on rakendatud nii teadus- kui rahvaraamatukogude puhul, levinum on see siiski rahvaraamatukogude seas. Käsitletud on kogukondade ja kohalike omavalitsuste rolli ning lugejate arvamust asja kohta.
Loe raamatut „Staff-less libraries : innovative staff design“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel.
E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse logitud.
Infospetsialistidele adresseeritud raamatus antakse põhjalik ülevaade e-õppe vormide kujundamisest, läbiviimisest ja hindamisest eri tüüpi raamatukogudes. Hõlmatud on nii teoreetiline baas kui praktilised soovitused ja näpunäited. Teose eesmärgiks on ka raamatukogutöötajate juhendamine virtuaalse raamatukogukeskkonna kujundamisel ja e-lugejate vajaduste väljaselgitamisel ja rahuldamisel. Tänapäeva muutuval haridusmaastikul, kus e-õppel on keskne koht, kulub selline käsiraamat moodsale raamatukogutöötajale marjaks ära.
Loe e-raamatut „Online teaching and learning : a practical guide for librarians“ Rahvusraamatukogu otsinguportaali vahendusel. E-raamatuid saad lugeda kõikjal, olles eelnevalt Rahvusraamatukogu otsinguportaali sisse loginud.
parlafon.com 