Otsi

rubriik

Euroopa Liit

Valik uuemat kirjandust…

Loe edasi “Valik uuemat kirjandust…”

COVID-19 raamatutes

Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale. 

Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted  kui ka üksikisikud. 

The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust. 

Comparing and contrasting the impact of the COVID-19 pandemic in the European Union” võrdleb COVID-19 juhtumeid ja statistilisi andmeid Euroopa Liidu riikides. Vaadeldakse riikide meditsiinisüsteeme, viiruse mõju, poliitilist tegevust ja otsuseid. 

Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest. 

Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union  
COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti. 

The case for democracy in the Covid-19 pandemic / David Seedhouse 
Milline on olnud inimeste reaktsioon viirusele? Raamatus on kõne all veel sellised teemad nagu demokraaatia, propaganda, psühholoogia, eetika, ajakirjandus, teadus jne. 

ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu

General principles of EU law and the EU digital order / edited by Ulf Bernitz, Xavier Groussot, Jaan Paju, Sybe de Vries. – Alphen aan den Rijn : Wolters Kluwer, [2020]. – xxvi, 469 lk.

Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.

Loe edasi “ELi õiguse põhiprintsiibid ja digiajastu”

Euroopa Kodanikualgatus – võimalus aktiivsele kodanikule

Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.

Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.

Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.

Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.

Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.

Vt ka Euroopa Parlamendi lehte Teie teenistuses.

Kodanikualgatuse riiklikuks kontaktpunktiks Eestis on Siseministeerium.

Euroopa diskrimineerimisvastane õigus

EU anti-discrimination law beyond gender / edited by Uladzislau Belavusau and Kristin Henrard. – Oxford [etc.] : Hart, 2020. – 377 lk.

Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.

Loe edasi “Euroopa diskrimineerimisvastane õigus”

Maailma rahvastiku päev 11.07

Pilt: https://www.un.org/en/events/populationday/background.shtml

11. juulil tähistatakse maailma rahvastiku päeva (world population day), et pöörata tähelepanu rahvastikuküsimuste aktuaalsusele ja tähtsusele.

1989. aasta 11. juulil ületas maailma rahvaarv 5 miljardi piiri, mistõttu on see kuupäev sobiv meenutamaks rahvastikuprobleemide tähtsust.

Loe lähemalt ÜRO maailma rahvastiku päeva kodulehelt.

Valik teemakohast kirjandust ja statistikat:

Eurostat. Maailma rahvastiku päev 2019 koduleht

European Parliamentary Research Service. Demographic outlook for the European Union 2020

EUR – Scientific and Technical Research Reports. Atlas of the Human Planet 2019

ÜRO rahvastik:
https://www.un.org/en/development/desa/population/index.asp
https://www.un.org/en/sections/issues-depth/population/index.html

ÜRO rahvastikuteemalised publikatsioonid:
https://www.un.org/en/development/desa/population/publications/index.asp
https://population.un.org/wpp/Publications/

ÜRO digitaalne raamatukogu. Population and vital statistics report

ÜRO digitaalne raamatukogu. World Population Polices 2019

ÜRO statistika:
http://data.un.org/
https://population.un.org/wpp/
https://population.un.org/wpp/DataQuery/
https://www.unfpa.org/data

ÜRO. Statistical Yearbook – 62nd issue (2019 edition)

ÜRO. World Statistics Pocketbook

ÜRO. Monthly Bulletin of Statistics Online

Turvalised e-tehingud

EU eIDAS Regulation : Regulation (EU) 910/2014 on electronic identification and trust services for electronic transactions in the internal market : article-by-article commentary / edited by Alessio Zaccaria, Martin Schmidt-Kessel, Reiner Schulze, Alberto Maria Gambino. – München [etc.] : Beck [etc.], 2020. – X, 379 lk.

Raamat “EU eIDAS Regulation” seletab lahti e-identimise ja usaldusteenuste määruse kõik sätted. Määrus loob uue süsteemi turvaliste e-tehingute jaoks ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste vahel.  Näiteks on nüüd Eesti ettevõtjal lihtne esitada pakkumisi Rootsi avaliku teenuse konkursile ja ELi toetusi saab hallata algusest lõpuni internetipõhiselt. Ühes ELi riigis väljastatud e-ID vahendit tuleb tunnustada kõigis teistes ELi riikides. Loe edasi “Turvalised e-tehingud”

Avatud juurdepääsust teadmistele

Koutras, Nikos. Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories. – IGI Global, 2020. – 319 lk.

Kaasaja teabeühiskonnas on intellektuaalsest omandist ja selle kaitsest kujunenud oluline aspekt majandusarengu tagamisel.

Avatud juurdepääs (open access) võimaldab autoritel avaldada oma teoseid väga suurele lugejaskonnale ja muudab teadusinformatsiooni vabalt ja tasuta kättesaadavaks.

Kuid teadlased vajavad terviklikku lähenemist avatud juurdepääsu mõistele, põhimõtetele ja hetkeolukorrale. Lünka aitab täita värskelt ilmunud monograafia “Building Equitable Access to Knowledge Through Open Access Repositories”.

Autor analüüsib põhjalikult avatud juurdepääsu teoreetilisi ja praktilisi aspekte digiajastul. Käsitlemist leiab lai teemadering: autoriõiguse kaitse, sotsiaalne õigus, Euroopa autoriõiguse raamistik. Raamat on suunatud intellektuaalomandi kaitse valdkonnaga tegelevatele teadlastele, poliitikakujundajatele, raamatukogutöötajatele, IT spetsialistidele, autoritele, kirjastajatele, õppejõududele ja üliõpilastele.

Raamatut saab lugeda IGI platvormi vahendusel. Tegemist on e-raamatute platvormiga, mida rahvusraamatukogu katsetab aprillis ja mais.

Täistekstide lugemiseks tuleb sisse logida kasutajatunnuste, ID-kaardi või mobiilID-ga. Registreerida saab kasutajaks ka raamatukogu kodulehe kaudu.

Foto: Felix Lichtenfeld,  Pixabay

 

Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele

Täiendatud 29.05.2020

Kuidas mõjutab COVID-19 puhang meie ühiskonda ja majandust? Mida teeb Euroopa Liit (EL) kriisi mõjude leevendamiseks? Kuidas olla valmis kriisijärgseks majanduse taastumiseks?

Tutvustame valikut teemakohaseid vaba juurdepääsuga veebilehti, võrguväljaandeid, artikleid, e-raamatuid, infograafikat. Loe edasi “Euroopa Liidu vastus koroonaviirusele. Kriisi mõju ühiskonnale ja majandusele”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑