28. jaanuaril tähistatakse Euroopa andmekaitsepäeva. Sellel puhul teeme lühikese kokkuvõtte eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitsealasest kirjandusest.
Ühest olulisemast andmekaitse aspektist tänapäevases interneti-põhises maailmas – õigusest olla unustatud – kirjutab Paul Lambert on raamatus The right to be forgotten. Tegemist on juba teise, uuendatud trükiga ja see annab täieliku ülevaate selle kõikidest aspektidest ja viimase aja arengutest kohtupraktikas. Ülevaade varasemast kirjandusest samal teemal on avaldatud 2020. aastal blogis Parlafon.
Seoses Riigikantselei eelarvekärbetega ei jätka senisel kujul tegevust 1998. aastal alustanud Euroopa Liidu infokeskus Eesti Rahvusraamatukogus (RaRa).
2021. aasta on Euroopas kuulutatud raudteeaastaks.
See on Euroopa Komisjoni algatus, millega rõhutatakse raudteetranspordi kui säästva, aruka ja ohutu transpordiliigi eeliseid. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament kiitsid oma otsuses algatuse heaks 2020. aasta detsembris.
2021. aastal on raudteetranspordi nähtavuse suurendamiseks kavas võtta kogu Euroopas mitmesuguseid meetmeid, et ärgitada kodanikke ja ettevõtjaid rongiga sõitma ning saavutada vastavalt ELi rohelisele kokkuleppele 2050. aastaks kliimaneutraalsus.
ELis tekitab raudteetransport vähem kui 0,5% transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heitest. Seega on raudteevedu üks kõige säästvamaid reisijate- ja kaubaveo vorme. Sellest hoolimata liigub raudteel vaid ligikaudu 7% reisijatest ja 11% kaupadest. Aegunud taristu, vananenud ärimudelid ja suured hoolduskulud on mõned neist takistustest, mis tuleb ületada, et luua ühtne Euroopa raudteepiirkond.
Euroopa Komisjon on käivitanud raudteeaasta veebilehe, kus saab ülevaate algatustest, meetmetest, üritustes ning projektidest, mida Euroopa eri paigus tehakse.
Tutvustame raamatuid, milles analüüsitakse COVID-19 pandeemia mõju majandusele ja ühiskonnale.
Raamatus “Ten lessons for a post-pandemic world” leitakse paralleele ajaloost. Ning selle põhjal võimalusi pandeemiaga toimetulekuks ja edasi toimimiseks. Autor analüüsib, milline saab olema maailm pärast pandeemiat. Mõjutatud on nii riigid, ettevõtted kui ka üksikisikud.
“The pandemic information gap : the brutal economics of COVID-19” leiab pandeemia eri aspektide majanduslikud mõjud. Autor kirjeldab kui oluline on informatsiooni olulisus, eriti testimise tähtsus. Samuti ka valeinformatsioonist, prognoosimisest, tulevikust ja paljust muust.
“Pandemic! : COVID-19 shakes the world” autoriks on Sloveenia filosoof Slavoj Žižek, kes vaatleb pandeemia põhjuseid ja mõju. Ta toob raamatus välja probleeme ja juhib tähelepanu olukorra tõsidusele. Samas teeb raamatu omapäraseks see, et leitakse paralleele filmidest ja anekdootidest.
Europe reinvented : how Covid-19 is changing the European Union COVID-19 pandeemia viis Euroopa Liidu vabalangemisse. Veel 2020. aasta esimestel kuudel olid ELi juhid veendunud, et on kõigeks valmis. Siis niitis viirus Itaalia jalust. Näis, et solidaarsuse puudumine surub – taas kord – ühenduse põlvili ja pärast majandus- ja pagulaskriisi ning Brexitit on see ELi jaoks liig. Raamat viib lugeja rännakule mööda pandeemia ajatelge ja sügavale institutsioonide labürinti.
Kas Euroopa Liidu õiguse põhiprintsiibid, mis kujunesid “analoogmaailmas”, on piisavalt vastupidavad ka kiirelt arenevas digitaalses maailmas? Artiklikogumik “General Principles of EU Law and the EU Digital Order’ käsitleb üldiste põhimõtete rolli digiteerimise ajastul ja digiteerimise (võimalikku) mõju ELi õiguse põhiprintsiipide teooriale.
Lissaboni lepinguga kasutusele võetud Euroopa kodanikualgatus on ainulaadne viis, kuidas Euroopa Liidu (EL) kodanikud saavad ELi kujundamises kaasa lüüa neile olulistes teemades, kutsudes Euroopa Komisjoni üles esitama uusi õigusakte, milles liidul on volitus tegutseda.
Kodanikualgatust peab toetama vähemalt 1 miljon ELi kodanikku, kes elavad vähemalt 7 liikmesriigis. Kusjuures kõigi 7 liikmesriigi puhul on nõutav minimaalne allakirjutanute arv, mis Eestil on pärast 1. veebruari 2020 registreeritud algatuste puhul 4 935. Künnised vastavad igast liikmesriigist Euroopa Parlamenti valitavate liikmete arvule, mis on korrutatud Euroopa Parlamendi liikmete koguarvuga.
Euroopa Kodanikualgatuse lehelt saab teada, et hetkel on kokku registreeritud 75 algatust, millest 6 on olnud edukad ja millest 12 osas allkirjade kogumine veel kestab.
Nii on olnud edukad näiteks sellised algatused, milles käsitletakse vee ja kanalisatsiooni inimõigusena; milles keelustatakse põllumajandusloomade puuris pidamist; milles kutsutakse üles kaitsma inimesi, kes on rahvus- või keelelises vähemuses.
Hetkel kogutakse allkirju näiteks sellistele algatustele, kus soovitakse päästa mesilased, muutes põllumajandustootmist kekkonnasõbralikumaks; kus soovitakse kehtestada tingimusteta põhisissetulekud kogu ELis; kus kutsutakse Euroopa Komisjoni üles tugevdama tegevust pakiliste kliimaprobleemide lahendamiseks, et kliima soojenemine ei ületaks 1,5 °C. Nende ja teiste algatuste ning menetluse kohta saab täpsemat infot Euroopa Kodanikualgatuse veebilehelt.
Euroopa Liit (EL) on pikkamisi, kuid kindlalt töötanud välja tugeva võrdõiguslikkust käsitleva seadusandluse. Algselt tegeles ühendus normidega, mis toetasid siseturu toimimist ja olid seotud liikmesriigi kodakondsusega ning soolise võrdõiguslikkusega. Amsterdami leping (1997) lisas ELi seadusandlusse viis täiendavat keelatud diskrimineerimisalust.
parlafon.com 