Otsi

rubriik

Desinformatsioon

Ukrainlased võitlevad, aga venelased sõdivad

Venemaa ründas Ukrainat ööl vastu 24. veebruari ‒ see on fakt ja üldine arusaam Ukrainas toimuvast. Peamine narratiiv on, et Venemaa ründab ja Ukraina kaitseb ennast; sellest arusaamast lähtudes kajastavad olukorda rindel ja üldiselt Ukrainas enamik meediat ja riigiasutusi üle terve maailma. Nagu ikka, on küsimus sõnastuses ‒ selles osas peab olema eriti ettevaatlik.

Allpool toon mõned näited Eesti meediast, kus sõda Ukrainas nimetatakse erinevalt. Üsna selgesti saab aru, kes on agressor ja kes on sunnitud ennast kaitsma. Aga millest ja miks ma siis kirjutan? Et juhtida tähelepanu korrektsele väljendusviisile ja täpsele sõnastusele. Kõige rohkem segadust tekitab väljend „sõda Ukrainas“ ja sarnane, kuid siiski erinev „Ukraina sõda“, mille üle just arutlengi. Rõhutan, et minu meediamonitooringu tulemuseks ei ole üllatav desinformatsioon, mis leviks väljaannetes ja eksitaks lugejaid. Minu eesmärk on näitlikustada sisulist erinevust eelnimetatud fraaside vahel ning paluda Venemaa Föderatsiooni (VF) rünnakut Ukrainas kajastades pigem valida väljend, milles oleks seesütlev kääne ehk „sõda Ukrainas“ ja mitte omastav kääne ehk „Ukraina sõda“.

Loe edasi “Ukrainlased võitlevad, aga venelased sõdivad”

Amnesty International: piiripealne usaldusväärsus

Käesoleva aasta augustis avaldas Amnesty International uue raporti, mis kajastas Vene-Ukraina sõja viimaseid sündmusi. Selle sisule reageerisid tugevasti nii Ukraina valitsus kui ka väliseksperdid.

Minu eesmärk on tuua esile mõned ebakõlad, mis ekspertide sõnul annavad märku raporti koostajate ebapädevusest ning kohati nappivast tõendusmaterjalist. Amnesty Internationali (AI) koostatud raport on mahult üsna väike, kuid esmapilgul paistab olevat sisukas. Seal tsiteeritakse kohalikke elanikke Ukraina piirkondadest, mille lähedal käivad ägedad lahingud ning antakse hinnanguid sõjategevuse käigule. Aga milles on siis konflikt?

Loe edasi “Amnesty International: piiripealne usaldusväärsus”

Narvale mõeldes

See intervjuu on katse rääkida Narvast mitte teise nurga alt, vaid Narva nurga alt. Jagada mõtteid sellest, kuidas Narva elab, mida tunnevad linna elanikud ja kuidas linn saab hakkama oma uue, transiitlinna rolliga.

Küsimustele vastab Marina Koreshkova, MTÜ Art Republic Krenholmia eestvedaja, Narva vabatahtlik

Koostanud Kateryna Botnar, Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist

Narva: mis adjektiivid iseloomustavad seda linna?

Raske on adjektiivide abil iseloomustada linna, aga ma proovin. Minu meelest on Narva keeruliselt rinnastatud ja põimitud linn. Vastandlik. Omalaadne ja vastuoluline, andekas ja uhke, hulljulge ja iseloomuga, väsitav ja rahustav, keev ja tasakaalukas, rahulik ja purskav, tegus ja infantiilne, aga siiski edasiliikuv, ja ma loodan, et tal on ka jõudu seda olla.

Loe edasi “Narvale mõeldes”

Vene propaganda uued arengud

Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!

Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.

Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).

Loe edasi “Vene propaganda uued arengud”

Mariupol: nuta süda, nuta*

Viimastel nädalatel kõige rohkem tähelepanu äratanud teemaks seoses sõjaga Ukrainas on osutunud Mariupol ning sealt evakueeritavad võitlejad ja tsiviilelanikud. Uudised Azovstali terasetehasest raputasid maailma ja alavääristasid sõnu, millega võinuks sealset olukorda kirjeldada. Kuid uudiseid ja sõnumeid Mariupolist tuleb siiski edastada, mis omakorda tähendab, et tuleb leida sõnu. Järgneva meediavaatluse eesmärk on näidata, kuidas on kirjeldanud Azovstali evakueerimisprotsessi nii kodu- kui ka välismaised meediaväljaanded.

Praegusel ajal on väga oluline sõnastada uudiseid hoolikalt, korrektselt ja üheselt mõistetavalt. Ajakirjanikud tõttavad uudist lugejateni toimetama nii ruttu kui võimalik, kuid tihtipeale juhtub, et teised väljaanded võtavad sellesama sõnastuse üle ka oma kirjutistesse. Aga kes võtab siis vastutuse kirjapandud sõnade eest?

Loe edasi “Mariupol: nuta süda, nuta*”

Väärinfo ja propaganda õiguse vaates

Rahvusvahelised suundumused kinnitavad populismi ja autoritaarsuse levikut tänapäeva maailmas. Kuidas kaitsta sõnavabadust, kuid tõkestada väärinfo levi(ta)mist, on küsimus, millele otsitakse vastust riikide tasandil. Seetõttu on igati asjakohane tutvuda Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse kahe värske uuringuga Disinformation and propaganda – impact on the functioning of the rule of law in the EU and its Member States ja Regulating disinformation with artificial intelligence.

Esimene käsitleb sotsiaalmeedia kaudu levitatava väärinfo ja poliitilise propaganda mõju õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste toimimisele ELis ja liikmesriikides. Suurt tähelepanu pööratakse riikides kehtestud õiguslikele abinõudele, mis on olulised valimispettuste ennetamiseks ja valijate mõjutamise vältimiseks just Euroopa Parlamendi eelseisvate valimiste eel.

Teine peatub mh mõistetel meediapluralism, sõnavabadus, reklaam ja ebaseaduslik sisu ning analüüsib tehisintellekti osa väärinfo leviku tõkestamisel internetis (sh filtrid, blokeerimine jm). Lühiülevaadet uuringust vaata siit.

Kuidas märgata valeuudiseid?

„Fake news“ ehk valeuudised ja „post-truth era“ ehk tõejärgne ajastu on saanud aktuaalseks teemaks, mida kajastatakse nii Eesti kui ka välismeedias. Valeuudiste mõjust ja tulemustest kirjutatakse just poliitika mõjutamise valguses. Termin „post-truth“ pälvis Oxfordi sõnaraamatutelt 2016. a. aasta sõna tiitli, kuna seda on kasutatud sagedasti, eriti Brexiti ja Ameerika Ühendriikide presidendivalimiste valguses.

Barclay, Donald A. Fake news, propaganda, and plain old lies : how to find trustworthy information in the digital age. – Lanham : Rowman & Littlefield, [2018]. – 228 lk.

Valik artiklitest, kus analüüsitakse valeuudistega seonduvat. Muu hulgas juhitakse tähelepanu ka sellele, kuidas valeuudiseid ära tunda.

Penny, Laurie. Escape from Reality: Fake News Sells Because People Want It to Be True. // New Statesman. Vol.146, (2017),  Jan. 20, p.18. (Loe artiklit Rahvusraamatukogu otsinguportaali kaudu.) Loe edasi “Kuidas märgata valeuudiseid?”

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑