5. märtsil 2023 toimuvad Riigikogu XV koosseisu valimised. 100 aastat tagasi valiti Eesti Vabariigi Riigikogu II koosseisu. Kuidas toimusid valimised siis, millised erakonnad osalesid ja kes jõudsid Eesti esinduskogusse.
FAKTE, ARVAMUSI JA KARIKATUURE
Riigikogu I koosseis läks ennetähtaegselt laiali, kuna usuõpetuse avalike algkoolide õppekavadesse kuulumise rahvaküsitluse tulemus näitas vastuolu Riigikogu ja rahva arvamuse vahel – erinevalt Riigikogu enamusest soovis rahvas koolides usuõpetuse taastamist.
II Riigikogu erakorralised valimised toimusid 5.-7. mail 1923 Asutava Kogu poolt 2. juulil 1920 vastu võetud Riigikogu valimisseaduse alusel. Seaduse kohaselt valiti Riigikogu kolmeks aastaks üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
VÕRDLE TOONAST JA PRAEGUST VALIMISSEADUST
| 1923 | 2023 |
| Hääletamisõigus oli kõigil 21 aastastel Eesti kodanikel, kes olid olnud vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. Hääleõigusest olid ilma jäetud nõdra- või hullumeelseks tunnistatud ning eestkoste all olevad pimedad, kurttummad ja pillajad. Samuti puudus hääleõigus karistusalustel kurjategijatel | Hääleõigus on kõigil 18 aastastel Eesti kodanikel. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust |
| Kandideerida võis iga hääleõiguslik Eesti kodanik | Kandideerimiseks peab isik olema 21 aastane ja vastama hääleõiguslikkuse nõuetele. Kandideerida ei tohi tegevväelased |
| Kandideerivaid nimekirju oli 26 | Valimistele registreerus 9 erakonda ja 11 üksikkandidaati |
Eesti Wabariigi põhiseadus : Asutawa Kogu poolt 15. juunil 1920 a. wastu wõetud ja “Riigi Teatajas” 9. augustist 1920. a. nr. 113/114 awaldatud
Asutawa Kogu poolt 2. juulil 1920 a. wastuwõetud Riigikogu walimise, rahwahääletamise ja rahwa algatamise õiguse seadus
Kandideerivaid nimekirju oli 26, koosseisu pääses 14. Valimistel andis kehtiva hääle 460 085 isikut ehk 65,7% hääleõiguslikest kodanikest (700 054).
| Nimekiri | Hääli | Kohti II Riigikogus |
| Põllumeeste Kogud | 99226 | 23 |
| Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei | 64297 | 15 |
| Tööerakond | 51674 | 12 |
| Töörahva Ühine Väerind | 43711 | 10 |
| Eesti Rahvaerakond | 34646 | 8 |
| Kristlik Rahvaerakond | 33700 | 8 |
| Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei | 21704 | 5 |
| Rahvuslik Vabameelne Partei | 20670 | 4 |
| Vene Rahvuslik Liit Eestis | 18829 | 4 |
| Asunikud, Riigirentnikud ja Väikepõllupidajad | 17266 | 4 |
| Saksa-Balti Erakond | 15950 | 3 |
| Majaomanike Liit | 9967 | 2 |
| Üürnike Liit | 6130 | 1 |
| Eesti Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit | 5670 | 1 |
| Töörahva Liit | 3996 | – |
| Rootsi Liit | 3600 | – |
| Saaremaa Väikemaa-põllupidajad | 2496 | – |
| Majandusrühm | 2214 | – |
| Setu-Ingeri | 1514 | – |
| Väikekohapidajad, Asunikud, Maa- ja Linnatöölised (Pärnu) | 832 | – |
| Setu Väikemaapidajad | 639 | – |
| Maarahva Partei (Võru, Valga, Petseri) | 481 | – |
| Asunikud ja Riigirentnikud (Saaremaa) | 475 | – |
| Maarahva Partei (Harjumaa) | 175 | – |
| Isamaalaste Partei (Virumaa) | 175 | – |
| Maarahva Partei (Tallinn) | 48 | – |
II Riigikogu valimised : 5. – 7. mail 1923 = Élections au Parlement : en mai 1923
Tallinn : Riigi Statistika Keskbüroo, 1923.
VALIMISTE KAJASTUSI AJAKIRJANDUSES
Meil on suuremalt jaolt kitsaserakondline ajakirjandus. Igal suuremal rühmitusel ehk erakonnal on oma ajaleht, kes oma ülesannetest erakonna häälekandjana seni nii aru saanud, et alatasa ja igas wähemas teates ja sõnumis erakonna kilbiga wehkida tuleb. Meie erakonnad on seni pealootuse pannud erakondade häälekandjate peale, mille weergudele ka siis kõik erakondline üliagarus wälja kallati. Et see iseenesest weel erakonda pealwee hoida ei suuda, näitasid muu seas esimese Riigikogu walimised, kus erakond kaotas, kellel mitu ajalehte oli. Ja wastuoksa – teine erakond wõitis, kellel üks ainukene wõrdlemisi wähese arwu lugejatega ajaleht tarwitada oli. Erakonnale on palju tähtsam erakondline organisatsioon, need kihid, kelle peale erakond ennast toetab, kui need kihid on suudetud organiseerida. Niisama on tähtis see idee, mis erakonnal aluseks, sihid, kuhu poole erakond tüürib. Ei ole neid eeldusi poliitilisel erakonnal olemas, siis ei aita ka mitme häälekandja ehk ajalehe müra tegemine suuremat midagi. Kui poliitiline erakond on elujõuline, siis suudab ta enesele ka ülewaltähendatud tarwilised eeldused luua. Ja on need olemas, siis omab ka walimiseelne kihutustöö loomulikuma ilme.
Rbn. [Hans Rebane]. Valimiseelse kihutustöö algul // Päewaleht, 10. apr. 1923.
Teise Riigikogu walija seisab terwe rea kandidaatide nimekirjade ees. On hulk uusi juure tulnud, kes ei jäta omaltpoolt walijat ahwatlemast. Kui need uued nimekirjad teatawaks said, kelle hulgas rida sarnaseid, mis kitsaskutselise iseloomuga, tähendasime juba tol korral, et walija õigemini teeb, kui ta suuremate poliitiliste parteide ehk erakondade ümber koondub. Sest siis kujunewad meil sisepoliitilisete jõudude wahekorrad selgemaks, kuna ülearune jõudude killunemine niihästi seadusandlist tööd raskendab kui ka riigi walitsemise keeruliseks teeb. Pealegi ei wasta kitsad kutsete ja kihtide esitused mitte parlamendi iseloomule, mis on maa poliitiliseks esituseks. Selle juures tuleb aga peatähelpanu pöörda küsimuse peale, missugused on need õiged sihtjooned, mida walija silmas peab pidama, enne kui ta otsuse teeb, kelle poolt oma hääl anda.
Rbn. [Hans Rebane]. 2-se Riigikogu walija üldised sihtjooned // Päewaleht, 17. apr. 1923.
Kuigi huwi valimiste wastu rahwa hulgas suur on, elustab seda omakorda weel hoolas kihutustöö. Seda kihutustööd tehakse igal pool ja igal juhtumisel. Kihutustöö tegemise kohaks on saanud mitte enam kooli- ja seltsimajad, need loomulikud koosolekute kohad, waid koosoleku kohaks muutuwad ka wagunid raudteel ja suured ning väiksed laewad jõel ja järvel. Kuna seltsimajades koosolekuid toime pannakse ühe ehk teise erakonna kõnemehe (rahwa keeles „lugeja“) poolt, wõtab laewal ja wagunis jämeda otsa enese kätte harilikult mõni küla kaupmees, lihunik wõi rätsep – need meie rahwa sõnakamad mehed. Nii mõnigi ametlik kõnemees võiks neilt õppida ülesastumisi, kõnelemist ja mis peaasi, kindlust ja oskust kuulajates usku äratada oma sõnadesse.
L. K. [Leopold Kenn]. Kihutustöö // Postimees, 27. aprill 1923.
Gori. Loomutruu ülesvõte poliitilistest erakondadest üks minut enne valimisi // Vaba Maa, 5. mai 1923.
Teise riigikogu kirju koosseis paneb tõsiselt mõtlema kõiki, kellel tähtis on meie seadusandliku töö ja riigivalitsemise rahulik arenemine. Võimata on ette kujutada korralikku tööd selles kogus, kus sada saadikut on erinenud neljateistkümnesse rühma, millest ainult ühel veidi üle paarikümne mehe, teistel kõigil aga ühest kuni 5-10-15 meheni rühmas. Kui need rühmad ka riigikogus lahus tegutsema hakkavad, nagu nad lahus valimiste aegu sammunud, võib ette öelda, et meie tulevane parlament täiesti töövõimetuks jääb.
Töötegijad ja töö takistajad tulevases riigikogus // Postimees, 19. mai 1923.
7. juunil 1923 toimus Riigikogu II koosseisu esimene istung.
Riigikogu esimeheks valiti Jaan Tõnisson, aseesimeesteks Karl Virma ja Aleksander Raudkepp. Riigikogu liikmete keskmine vanus II Riigikogu volituste kehtimahakkamise päeval oli 39 aastat.
Jaan Tõnisson, Karl Virma, Aleksander Raudkepp
Rahvusarhiiv
Gori. Võitlus Riigikogu esimehe kella pärast // Vaba Maa, 8. juuni 1923.
Aulikud Riigikogu liikmed! Usalduse eest, valimisel Riigikogu esimehe kõrgele kohale, tänan ma Riigikogu sügava austusega. Riigikogu, kui kõrgema võimu esindaja Eesti Vabariigis, peab täitma suuri ülesandeid Eesti rahva tahtmise teostamiseks. Neid suuri ülesandeid suudab Riigikogu alles siis edukalt täita, kui igaüks meist, keda rahva usaldus on kandnud siia kõrgesse kogusse, kõigest jõust kaasa aitab edukaks tööks Riigikogus. Niipalju kui see oleneb isiklikust tahtmisest ja võimisest, peab see minu püüd olema sellel kõrgel kohal kaasa aidata Riigikogu töö viljakuseks. Kuid olen selles teadmises, et see on ainult siis võimalik, kui kõik Riigikogus ühes tõmbavad selles sihis. Sellepärast loodan mina lahke koostöötamise ja sõbraliku ühestöötamise peale kõikide Riigikogu liigete poolt.
Jaan Tõnisson. II Riigikogu I istungjärk, protokoll nr. 1, 7. juuni 1923.
Kirjutisi Riigikogu II koosseisust
Eesti II Riigikogu : [fotoalbum] / [fotograafid Joh. Parikas, P. Parikas, A. Vannas]
Tallinnas : Kiri, 1924.
Rahwuslik-Wabameelne partei : [II Riigikogu] walijatele
[Tallinn : Rahvuslik-Vabameelne Partei, 1923]
Eesti Rahwaerakonna lähem tegewuskawa teises riigikogus, ehk, Missugused lähemad ülesanded seab enesele Eesti rahwaerakond teises riigikogus?
Tartu : Eesti Rahvaerakond, 1923.
Kas Eesti Rahwaerakond Riigikogus põllumehe ja põllumajanduse huwisid on kaitsnud?
Tartus : [Eesti Rahvaerakond], 1923.
Rahwuslik-Wabameelne partei : [II Riigikogu] walijatele
[Tallinn : Rahvuslik-Vabameelne Partei, 1923]
Valge, Jaak. Eesti parlament 1917-1940 : poliitiline ajalugu
Tallinn : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.
parlafon.com 
Lisa kommentaar