28. jaanuaril tähistatakse Euroopa andmekaitsepäeva. Sellel puhul teeme lühikese kokkuvõtte eelmisel aastal RaRa-sse saabunud andmekaitsealasest kirjandusest.
Ühest olulisemast andmekaitse aspektist tänapäevases interneti-põhises maailmas – õigusest olla unustatud – kirjutab Paul Lambert on raamatus The right to be forgotten. Tegemist on juba teise, uuendatud trükiga ja see annab täieliku ülevaate selle kõikidest aspektidest ja viimase aja arengutest kohtupraktikas. Ülevaade varasemast kirjandusest samal teemal on avaldatud 2020. aastal blogis Parlafon.
Andmekaitse regulatsioonist kübermaailmas annab hea ülevaate Handbook of research on cyber law, data protection, and privacy. Käsiraamat haarab enda alla kõik hetkel päevakajalised teemad selles valdkonna, sh blockchain, tehisintellekt, sotsiaalmeedia, suurandmed. Law and technology in a global digital society vaatleb samuti erinevaid kübermaailma aspekte, sh krüptovaluuta, digitaalsed personaalsed assistendid, algoritmilised otsused.
Andmekaitse sotsiaalmeedias on juba aastaid olnud nii privaatsusspetsialistide, kui seadusandjate huviorbiidis. Eelmisel aastal saabus RaRa-sse sellel teemal kaks raamatut. Legal guide to social media keskendub pigem ettevõtjate vaatenurgale: mida teha, kui andmesubjekt soovib oma isiakuandmete eemaldamist, kui kaebus puudutab kolmandate isikute postitusi, sotsiaalmeedia kasutamine töökohal jne. Facebook and the (EU) law seevastu keskendub just Facebook-i mõjule EL andmekaitse regulatsioonile ja selle tõlgendustele – EL püüetele reguleerida seda rahvusvahelist korporatsiooni, samas üritades mitte piirata inimestel võimalusi, mida Facebook neile pakub.
Laiema vaate riikide püüdlustest reguleerida digitaalseid platvorme annab Regulating digital markets. Raamat vaatleb väljakutseid, millega riigid on pidanud silmitsi seisma, et mõista uudse digitaalse maailma toimimismehhanisme ja vajadusest siiski luua õigusraamistik ka virtuaalsele maailmale.
Samal teemal, kuid teise nurga alt, jätkab Internet diplomacy. Kui varem rääkisid läbi ja leppisid maailma mängureeglid omavahel kokku riikide valitsused, siis nüüd osalevad diplomaatias rahvusvahelised digikorporatsioond – Google, Apple, Facebook ja Amazon. Nad mõjutavad riikide poliitikat ja ilma nende osaluseta ei lepita kokku ka kübermaailma reguleerivaid reegleid.
Lisaks eelnevatele, üldisematele raamatutele leiab RaRa kogust ka mitmeid väga spetsiifilise fookusega raamatuid:
- Näomanipulatsioonidest – Handbook of digital face manipulation and detection: from deepfakes to morphing attacks / Rathgeb, Christian; Tolosana, Ruben; Vera-Rodriguez, Ruben; Busch, Christoph (eds). – Cham : Springer, 2022.
- Meditsiinist ja vaktsiinidest – Access to medicines and vaccines : implementing flexibilities under intellectual property law / Correa, Carlos M.; Hilty, Reto M. (eds.) – Cham : Springer, 2022.
- Blokiahelast – Mubashar, Iqbal. Reference framework for managing security risks using blockchain // Dissertationes informaticae Universitatis Tartuensis / University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Computer Science; supervisor: Raimundas Matulevičius. – Tartu: Tartu Ülikool, 2022.
- Krüptovaradest – The law of crypto assets : a handbook / edited by Philipp Maume, Lena Maute, Mathias Fromberger. – München, Germany : C.H. Beck ; Baden-Baden, Germany : Nomos ; Oxford ; New York : Hart, 2022.
- Privaatsust säilitavast protsessikaevest – Elkoumy, Gamal. Privacy-enhancing technologies for business process mining // Dissertationes informaticae Universitatis Tartuensis / University of Tartu, Faculty of Science and Technology, Institute of Computer Science; supervisor: Marlon Dumas. – Tartu: Tartu Ülikool, 2022.
- Privaatsusest raamatukogudes – Library patrons’ privacy : questions and answers / Sandra J. Valenti, Brady D. Lund, andMatthew A. Beckstrom. – Santa Barbara, California ; Denver, Colorado : Libraries unlimited, 2022.
Lisaks kirjutati 2022. aastal ka rohkelt magistritöid sellel teemal.
Ka 2021. aasta oli selles osas viljakas aasta – Rahvusraamatukogu (RaRa) kogu täienes mitme hiljutise raamatu võrra ja enamik nendest ongi Eestis saadaval üksnes RaRa-s.
EL isikuandmete kaitse üldmäärusest üldise pildi saamiseks soovitame Mariusz Krzysztofek-i monograafiat „GDPR : personal data protection in the European Union“. See annabki ülevaate üldmäärusest tervikuna, alates mõistetest ja isikuandmete töötlemise põhimõtetest ning lõpetades andmesubjektide õigustega. Krzysztofek läheb mõne teemaga siiski ka rohkem sügavuti: töötajate isikuandmete töötlemine, otseturundus ja isikuandmete töötlemine veebis ning ohud, mis tulenevad tehnoloogia arengust.
Krzysztofek-i raamatut täiendab hästi Helena U. Vrabec-i raamat andmesubjektide õigustest üldmääruse all. Vrabec asetab need suurandmete majanduse konteksti, tuues näpunäiteid, kuidas oma õigusi kaitsta ja samas ka viidates kitsaskohtadele, mida silmas pidada.
Elif Kiesow Cortez-i toimetatud „Data protection around the world: Privacy laws in action“ annab andmekaitsest maailmas valikulise ülevaate. Iga peatükk puudutab eri riike, seda nii Euroopas (nt Belgia või Prantsusmaa), Aasias (Indoneesia), Aafrikas (Tansaania), kui ka Ameerikas (USA). Nende seast leiab ka peatüki Eesti kohta, mille autoriteks on Kärt Salumaa-Lepik, Tanel Kerikmäe ja Nele Nisu. Autorid pööravad erilist tähelepanu just e-valitsemise ja isikuandmete kaitse ristumiskohale.
Kübermaailmale keskendub uutest raamatutest koguni kaks. Synodinou ja teiste toimetatud „EU Internet law in the digital single market“ vaatleb digitaalset maailma mõjutavate teemade seas ka andmekaitset vahendusmenetluses, suunatud reklaamis, Google Voice assistendi, 3D printimises ja rakenduste poodides. Ebers & Gamito „Algorithmic governance and governance of algorithms“ analüüsib algoritmide õiguslikke ja eetilisi aspekte. Muude teemade seas vaadatakse ka käitumusliku profileerimise, suunatud reklaami ja töötajate mikrokiipimist. Viimane on kirjutatud Eesti õigusteadlaste Seili Suderi ja Merle Eriksoni poolt, kes viitavad ka selle trendi tõusule Eestis. Raamatust oleme juba veidi kirjutanud Parlafoni blogis.
Andmekaitse meditsiini valdkonnas on hetkel üks õigusteadlasi rohkem köitvamaid teemasid. Maria Tzanou e-raamat „Health Data Privacy under the GDPR“ räägib väljakutsetest terviseandmete kasutamisel suurandmetena. E-raamatule saab juurdepääsu, kui olete RaRa registreeritud kasutaja ja logite ennast Otsinguportaali sisse.
Meditsiini valdkonnas pakub erilist huvi just biopangandus, läbi mille saavad meditsiiniteadlased olulist ressurssi – bioloogilisi proove. Biopanganduse ja isikuandmete kaitse ristumiskohale keskenduvad nii Dara Hallinan-i „Protecting genetic privacy in biobanking through data protection law“, kui ka Slokenberga ja teiste toimetatud „GDPR and Biobanking“. Kui esimene keskendub eelkõige Euroopa Liidu tasandile, siis teine raamat läheb ka siseriiklikule. Teiste riikide seas antakse ülevaade ka Eesti õigusraamistikust (autor: Kärt Pormeister). Slokenberga ja teiste toimetatud „GDPR and Biobanking“ on Springer kirjastuse lehel hetkel elektroolisel kujul vaba juurdepääsuga. Kui teema huvitab, siis soovitame see alla laadida.
Kõiki raamatuid saab laenutada RaRa väikesest majast 1. korrusel või kontaktivabalt.
E-raamatud leiab RaRa Otsinguportaalist.
Valik 2020. aastal ilmunud teostest
EU GDPR : an international guide to compliance / Alan Calder
parlafon.com 
Lisa kommentaar