6. oktoobril 1992 astus ametisse president Lennart Meri – esimene Eesti iseseisvuse taastamise järgne riigipea.  

20. augustil 1992 registreeriti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt Vabariigi Presidendi kandidaatideks Lennart Meri, Arnold Rüütel, Lagle Parek ja Rein Taagepera.  

20. septembril rahvahääletusena toimunud valimistel ei saanud ükski presidendikandidaat nõutaval hulgal hääli ja ei osutunud valituks. Hääled jagunesid järgnevalt: Arnold Rüütel 195 743 (41,8 %), Lennart Meri 138 317 (29,5 %), Rein Taagepera 109 631 (23,4 %) ja Lagle Parek 19 837 (4,2 %) häält.   

5. oktoobril Riigikogus toimunud valimistel kandideerisid Arnold Rüütel ja Lennart Meri. Vabariigi Presidendiks valiti 59 poolthäälega Lennart Meri. 

Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Eerik-Juhan Truuväli:
Härra esimees, austatud Riigikogu liikmed, daamid ja härrad! Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus 5. oktoobril 1992. Protokoll Eesti Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kohta Riigikogus. Häältelugemisel tegi valimiskomisjon kindlaks järgmised tulemused: valijate nimekirja kantud Riigikogu liikmete arv on 101, valimissedeli saanud Riigikogu liikmete arv on 101, hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv on 101. Kehtetuks tunnistatud valimissedelite arv on 11, presidendikandidaatide poolt antud häälte arv on 90. Presidendikandidaat Arnold Rüütli poolt antud häälte arv on 31. Presidendikandidaat Lennart Meri poolt antud häälte arv on 59.

VII Riigikogu, I Istungjärk, 5. okt. 1992 

 

Lennart Meri (1992–2001)

Arnold Rüütel (2001–2006)

Toomas Hendrik Ilves (2006–2016)

Kersti Kaljulaid (2016–2021)

Alar Karis (2021–)  

  

Eesti Vabariigi riigipeade nimekiri on siiski pikem eelpoolnimetatutest. 24. veebruaril 1918 ametisse astunud Ajutise Valitsuse juhiks oli peaminister Konstantin Päts. 1919–1920 oli riigipeaks Eesti Vabariigi peaminister ja seda kohta täitsid Otto Strandman, Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip. Aastatel 1921–1934 oli riigipea nimetuseks riigivanem. Seda tiitlit kandsid Ants Piip, Konstantin Päts (korduvalt), Juhan Kukk, Friedrich Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant (korduvalt), Jaan Tõnisson (korduvalt), August Rei, Otto Strandman, Kaarel Eenpalu (a-ni 1935 Karl August Einbund). 1934. aasta jaanuarist kuni 1937. aasta septembrini oli Konstantin Päts peaminister riigivanema ülesannetes ja kuni 1938. aasta aprillini riigihoidja. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu uue põhiseaduse, mille kohaselt loodi suurte volitustega presidendi institutsioon. Esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts, kes oli sellel ametikohal kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta juunis. 

Eksiilis kandis Eesti Vabariigi riigipea nimetust peaminister presidendi ülesannetes ja seda rolli täitsid Jüri Uluots, August Rei, Aleksander Warma (Varma), Tõnis Kint, Heinrich Mark. 

Praegune presidendi institutsioon on pandud paika 1992. aastal kehtima hakanud põhiseadusega. 13. septembril 1991. aastal tööd alustanud Põhiseadusliku Assamblee liikmetel oli vaja otsustada muuhulgas ka riigipea nimetuse küsimus. Aruteludes kasutati nii presidenti kui riigivanemat, suur osa assamblee liikmetest pooldas viimast. Siiski kinnitati lõpliku hääletuse tulemusena Eesti Vabariigi riigipea nimetuseks president. 

Sulev Vahtre:
Ma kalduksin tugevasti riigivanema poole, kuigi tean, et ka midagi traagilist ei juhtu, kui otsustatakse presidendi nimetuse kasuks. [—] Muidugi on küllaltki oluline, et nimetus harmoneerub teiste riigiasutuste või ametiisikute nimedega, nagu Riigikogu, tõenäoliselt tuleb Riigikohus, riigikontrolör, Riigikantselei.  

Jüri Adams:
[—] nõuab president enda ette tingimata täiendit, s. t. mille president. Võõrsõnade ja oma sõnade üks olulisi erinevusi on nende arusaadavus lastele ja noortele, kellel sõnade õppimine alles pooleli. Selles mõttes on riigivanem arusaadav, president kahtlemata ei ole, sel on märgi tähendus, mida võib suvaliselt muuta.  

Liia Hänni:
Kahtlemata on rahva lemmikuks president. Ma ütlen „president“, sest väga palju on kriitilisi kirju riigivanema nimetuse kasutamise suhtes. Kirjades leitakse, et see on originaalitsemine, et sellise nimetuse kasutamine Eesti Vabariigi riigipea nimetusena raskendaks meie välissuhtlust, madaldaks meie riigipead ja et meil tuleks ilmtingimata tagasi pöörduda presidendi nimetuse juurde, nagu see oli Eesti Vabariigi 1937. aasta põhiseaduses.  

Assamblee juhataja Tõnu Anton:    
Me otsustasime nii, et paneme hääletamisele, kes on selle poolt, et asendada meie eelnõus termin „riigivanem“ terminiga „president“. Niisiis, küsimus: kes on selle poolt, et asendada meie eelnõus termin „riigivanem“ terminiga „president“? Loevad nii poolt- kui ka vastuhääled. Hääletame. Poolt 16, vastu 14 ja 4 erapooletut. Assamblee otsustas viia eelnõusse sisse paranduse, asendamaks termini „riigivanem“ terminiga „president“. 

Põhiseadusliku Assamblee stenogrammid

Valik raamatuid taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidentidelt ja presidentidest

LENNART MERI

Meie Lennart : president Lennart Meri mitteametlik elulugu anekdootides, karikatuurides, fotodes ja ütlustes / toim. Pekka Erelt, Tarmo Vahter. [Tallinn] : Eesti Ekspressi Kirjastus, 1996.

Meri, Lennart. Presidendikõned. Tartu : Ilmamaa, 1996.

Oplatka, Andreas. Lennart Meri – Eestile elatud elu : kahekõne presidendiga. Tartu : Ilmamaa, 2000.

Meri, Lennart. Riigimured : [kõnede valimik]. Tartu : Ilmamaa, 2001. 

Presidendi pildiraamat / koost. Epp Alatalu. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2001.

Lennart Meri. Riigimees : [1929-2006 : Eesti Päevalehe lisaväljaanne. Tallinn : Eesti Päevaleht, 2006. 

Meri, Lennart. Poliitiline testament. Tartu : Ilmamaa, 2007. 

Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder / koost. Tiit Pruuli. Tallinn : Varrak, 2009. 

Põlluaas, Henn. Lennart Meri : vabaduse valus valgus. [Tallinn] : Kunst, 2011.

Grabbi, Hellar. Neli presidenti : mälestuslikud esseed. Tartu : Ilmamaa, 2014. 

Lennart Meri ütlemisi / koost. Toomas Kiho. [Tallinn] : Tammerraamat, 2015. 

Paju, Aili. Kohtumine Lennart Meriga / Aili Paju ; [toimetaja Esta Hainsalu]. – [Tartu] : Petrone Print, 2015. 

Raig, Kulle. Vikerkaare värvid : Lennart Meri elu sõprade pilgu läbi. [Tallinn] : Ekspress Meedia, 2017. 

ARNOLD RÜÜTEL

Rüütel, Arnold. Tuleviku taassünd / Arnold Rüütel. – Tallinn : Ilo, 2001.  

Rüütel, Arnold. President : [valik Vabariigi Presidendi Arnold Rüütli kõnedest] / koost. Ester Šank. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2003.  

Eesti Vabariigi President Arnold Rüütel / koost. Madis Salum. [Tallinn] : Ilo, 2006.   

Kall, Toomas. Rüütel : rahva keeles ja meeles. Tallinn : Varrak, 2006. 

Eesti teelahkmel : Vabariigi Presidendi kõned kommentaaridega 2001-2006 / koost. Ester Šank. Tallinn : Tallinna Ülikooli Kirjastus, [2008].  

Grabbi, Hellar. Neli presidenti : mälestuslikud esseed. Tartu : Ilmamaa, 2014.  

Ernits, Peeter. Viimane rüütel : Arnold Rüütli jäljed Eesti pinnal ja ajas. [Tallinn] : Kunst, 2017.  

90 aastat Eesti elu : Arnold Rüütli juubelikonverentsil peetud ettekanded artikliteks vormistatuna / koost. Lehte Hainsalu ja Rein Järlik. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2018.  

TOOMAS HENDRIK ILVES

Ilves, Toomas Hendrik. Eesti jõudmine : kõned ja kirjutised aastaist 1986-2006. Tallinn : Varrak, 2006. 

Ilves, Toomas Hendrik. Suurem Eesti : valik presidendikõnesid ja -kirjutisi 2006-2011. Tallinn : Varrak, 2011.  

Ilves, Toomas Hendrik. Omal häälel : mõtteid ja meenutusi. Tallinn : Tänapäev, 2012.  

Toomas Hendrik Ilves : kikilipsu taga : presidendi elu lugu / koost. Anneli Aasmäe. [Tallinn] : Fookus Meedia, 2012. 

Grabbi, Hellar. Neli presidenti : mälestuslikud esseed. Tartu : Ilmamaa, 2014.  

Ideon, Argo. THI : president Ilvese Kadrioru aastad 2006-2016. Tallinn : Hea Lugu, 2016. 

THI : Toomas Hendrik Ilvese ütlemisi / koost. Olari Koppel. [Tallinn] : Tammerraamat, 2016. 

Esimene aastasada : valik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tekste / [Toomas Hendrik Ilves, Kersti Kaljulaid jt]. [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. 

KERSTI KALJULAID

Hoiame Eestit! Tallinn : Vabariigi Presidendi Kantselei, 2019. 

Esimene aastasada : valik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tekste / [Kersti Kaljulaid, Toomas Hendrik Ilves jt]. [Tallinn] : Postimees Kirjastus, 2020. 

Kaljulaid, Kersti. Sõna on vaba. Tallinn : Vabariigi Presidendi Kantselei, 2021. 

Vaarik, Daniel. Vapilõvi. Levila.ee, 2022, 2023. 

Rahvusraamatukogu koostab Vabariigi Presidendi bibliograafiat, kuhu on koondatud Vabariigi Presidendi kõned, artiklid ja intervjuud, samuti tema tegevust ning Vabariigi Presidendi Kantselei tegevust kajastavad kirjutised nii Eesti kui välismaa väljaannetest. Andmebaasist on leitavad Arnold Rüütli, Toomas Hendrik Ilvese, Kersti Kaljulaidi ja Alar Karise ning nende tegevust kajastavad kirjutised.
2022. aasta septembri seisuga on andmebaasis üle 27000 raamatu ja artikli kirje 24 keeles ja 52 riigist. Lisaks eesti, inglise ja vene keelele on leitavad kirjutised ka näiteks sloveenia, bulgaaria ja portugali keeles. Riikidest on kaugeimad Nigeeria, Zimbabwe, India, Araabia Ühendemiraadid.

Lennart Meri bibliograafia on kättesaadav digitaalarhiivis Digar.

Konstantin Pätsi bibliograafia on ilmunud raamatuna Konstantin Pätsi muuseumi ja Rahvusraamatukogu koostööna ja on samuti kättesaadav digitaalarhiivis Digar. 
Konstantin Päts : bibliograafia / koost. Sirje Madison (aastad 1897–2011) … [jt.. Tallinn : Konstantin Pätsi Muuseum : Eesti Rahvusraamatukogu, 2019.