Vahel tundub, et meie siin Eestimaal elame omas filtrimullis ning arvame, et Ukraina sõjapõgenikele antud abi mõistetakse ja toetatakse alati ühtmoodi. Kuid suhtumine on erinev isegi Eestis, teistest riikidest rääkimata. Siinkirjutajana olen seadnud eesmärgiks tuua näiteid Vene propaganda levikust Euroopas ning tutvustada paari venemeelset infokanalit, mis võinuks meie enda infoallikate hulka sattuda. Olgem hoitud!

Artikkel sai valmis 2022. aasta juuli lõpus, nii et selleks ajaks, kui teie, head lugejad, selle teksti avate, võivad mõned andmed olla juba muutunud.

Alustagem siitsamast Eestist. Propastop on koostanud hea ülevaate venemeelse suunamudija tööpäevast. See sõnapaar ise – venemeelne suunamudija – on uus ja üllatav, kuid tekitab siiski tõrget. Propastopi uurijad leidsid kahe venekeelse ja ilmselgelt ka -meelse FB-grupi Naš Lasnamjae ja Novosti Estonii moderaatori. Võiks arvata, et see on keegi nooremaealine aktiivne sotsiaalmeediakasutaja, kuid tegemist on hoopis 64-aastase naisega; vähemalt annab sellist infot tema FB-konto. Tema aktiivsusmonitooring on näidanud, et ta lisab oma gruppidesse postitusi keskmiselt paarkümmend korda päevas. Piltidest selgub, et ta toetab aktiivselt Venemaad (esimese vihje annab avatarile lisatud Vene lipuke), tähistab Vene tähtpäevi (9. mai teemaline pael kontopildil) ja pooldab Vene poliitikat (seda näitab postituste sisu, näiteks suhtumine EL sanktsioonidesse).

Selliseid gruppe on kahjuks veel, suurimad neist on vast Tallinlased ja Meie Eesti. Viimasel ajal on põhiteemaks Ukrainast saabunud õdede ja arstide mõnitamine. Kommentaaride vaatluse põhjal saab välja tuua mitu nn kuuma küsimust, mille üle aktiivselt arutletakse: võimalikud keelekonfliktid, ukraina arstide pädevuse puudumine jm. Ehk kõige üllatavam oli minu jaoks väide, et „ukrainlased võtavad Eesti üle“. See on ilmselt tingitud ukrainlaste suurenevast arvust Eestis. Loomulikult on ka oht, et teatud osa kommenteerijatest on nn kunstmuru-tehnoloogia tulemus – veebirobotid ehk bot’id, kuid seda pole võimalik tõestada. Propastopi meeskond plaanib FB-kasutajate profiile ja tegutsemismustreid ka edaspidi jälgida.  

Arvatavasti ei ole Facebook enam populaarseim infoallikas, selle koha on nüüd kindlalt üle võtnud Telegram, kus tegutseb Putinit toetav uudisteportaal Lõunarinne (Южный Фронт). Nad tunduvad aktiivsed olevat ka YouTube’is ja veebilehel, mis levitab propagandistliku sisuga uudiseid Ukrainas okupeeritud aladel. Nii et vallutatakse mitte ainult maid ja varasid, vaid ka infovälja. Sõja esimesel päeval oli nende jälgijate arv väga väike – 25, kuid see oli alles algus, ja nagu teada – alguses oli sõna või siin pigem sõnum. Anti teada, et Vene riigipea on alustanud sõjalist erioperatsiooni Ukrainas. BBC andmetel on nende jälgijate arv kolme kuuga kasvanud 23 000-ni. Samanimeline veebilehekülg registreeriti 25. veebruaril ning selle aadress oli alguses Venemaal. Hiljem kolis see USA Cloudflare’i platvormile, et ressursi omanikku poleks võimalik tuvastada.

Lõunarindel (Южный Фронт) on oma n-ö liitlased ehk teised meediakanalid, kes on nendega sama meelt. BBC andmetel on nende auditoorium ca 80 000 jälgijat ning praegu arvatavasti isegi rohkem, kuna viidatud artikli avaldamiskuupäevast on juba hulk aega möödunud.

Veel üks Telegrami kanal alustas tööd vahetult enne täiemahulist rünnakut Ukrainas: Sõda Valedega (Война с фейками). Nüüdseks on see kasvanud üheks kõige populaarsemaks Venemaal, hõlmates suurt auditooriumi – neil on umbes 700 000 jälgijat. Propastopi uuringust selgub, et kuigi nad peavad ennast apoliitiliseks organisatsiooniks, reedab neid siiski logo, millel on kurikuulus Z-täht. Murettekitav ei ole mitte niivõrd jälgijate arv, vaid fakt, et Sõda Valedega haldab ka mitut veebilehekülge, mis on tõlgitud viide keelde.

Leidub ka selliseid Vene meediakanaleid, mis on otseselt valitsuse ruuporiks, näiteks Tõde On Meie (Za нами правда). Nad postitavad Venemaa kaitseministeeriumi igapäevaseid kokkuvõtteid ning jagavad meeme, mille sisu on väga sarnane Vene peavoolumeedia jagava infoga. Selline nn inforessurss tegutseb aktiivselt Telegramis ja vene sotsiaalvõrgustikus VK, millel on kokku üle 300 000 jälgija. Tõde on Meie organisatsiooni koordineerib Vladimir Putini juhitav Ülevenemaaline Rahvarinne, vahendab Propastop.

Loomulikult võib väita, et demokraatlikus ühiskonnas on igal arvamusel oma koht, kuid Tõde On Meie uudised ja nende sisu on kohati võltsitud. Näiteks toon ühe meemi, mis teavitab Mõkolajivi oblasti juhi otsusest sulgeda oblast (Eesti mõistes maakond) mitmeks päevaks eesmärgiga leida kollaboratsioniste ning inimesi, kes koordineerivad suurtükituld linnas ja oblastis. On tõsi, et iga korrektse vihje eest lubas oblasti juht maksta 100 dollarit; on tema otsustada, kuidas asjakohase info eest tasuda. Tõde on Meie esitab seda uudist järgmiselt: Vitali Kim (oblasti juht) püüab ennast päästa reetmise eest. Tundub, et Mõkolajevi oblasti „asemik“ Vitali Kim kardab juba isegi oma varju: ta valmistab linnas ette „puhastust“, et leida neid, kes pole rahul Kiievi režiimiga. Intervjuus The Telegraphile on ta öelnud, et kahtlustab kõiki linnaelanikke koostöös Venemaaga. Ta on lubanud ka maksta 100 dollarit neile, kes esitavad salakaebuse nende peale, kes pooldavad Venemaad.

Paar olulist märkust selle postituse kohta: „asemikeks“ nimetab Ukraina meedia vallutatud linnadesse saabunuid, kes justkui valitsevad seal; okupandid, eks ole. Ja sõnastus „kes pole rahul Kiievi režiimiga“ ja „kes pooldavad Venemaad“ on puhas manipulatsioon, sest need inimesed on kas oma rahva ja riigi reeturid või okupandid, kes abistavad oma armeed teatud tasu eest. Oma lühikeses videointervjuus The Telegraphile on oblasti juht küll öelnud, et kahtlustab kõiki sabotaažis, aga kas saboteerijad ja Vene režiimi pooldajad on sünonüümid?

Vene propaganda on läinud juba nii kaugele, et sealsed meediapädevuse spetsialistid (kui neid saab niiviisi nimetada) on loonud lausa oma faktikontrolli. Sellega üritavad nad Ukraina ja lääne „võltsinguid“ ümber lükata. Nagu on kirjutanud Propastop, on selle nn faktikontrolli eesmärk üsna selge – lisada veenvust Ukraina kohta levitatavale valeinfole. Küsimus on nüüd, kes oleks suuteline tegelema faktikontrolliga Venemaal. On mitu „faktikontrolli“ organisatsiooni, nagu näiteks AntiFake, mis peavad ennast apoliitiliseks ja nende eksperdid ennast sõltumatuks.

Selline avatud manipulatsioon väljendub mitte ainult Vene „faktikontrollis“, vaid ka venemeelsete sotsiaalmeediakanalite nimetustes: näiteks Austria päritolu anonüümne blogi nimega Verify everything, believe little, think for yourself.

Sama teemat jätkates tasub mainida, et Venemaa propagandamasin kasutab sama edukalt ka verifitseeritud sotsiaalmeediakontosid, näiteks saatkondade kontosid. Sealset infot kopeerivad ka teised uudisteportaalid ning kohalik meedia. ISD uuring on näidanud, et Vene saatkondade kontod ning sidusus nendega on sõja algusest kasvanud. Ja asi ei ole enam ainult selles, et Vene allikate kasutamine ja lugemine on kahtlane tegevus; paraku levitatakse Vene saatkondade kaudu valesid, manipuleeritud uudiseid, võltsitud fakte ning propagandanarratiive, ja sealjuures avalikult.

Kreekas ja Küprosel olid Vene saatkonna postitused Butša sündmuste kohta kümne populaarsema hulgas. Mõlemas riigis jagavad postitused sarnast sisu, vaidlustades Butšast pärinevaid pilte ning nimetades neid provokatsiooniks või lavastatud provokatsiooniks.

Vene riiklikud meediakanalid on EL-is keelatud, kuid siiski koosnevad FB-postitused Kremli edastatud sündmuste interpretatsioonidest ja Vene propaganda narratiividest. ISD on tuvastanud, et pärast Butša sündmusi levisid Kremli narratiivid aktiivselt kümnes EL riigis. Kremli narratiivide väide tähendab selles kontekstis sündmuste Vene-poolset interpretatsiooni ning Vene riigi ametlikku seisukohta Butša suhtes.

EL riikide hulgas on näiteks Austria ja Tšehhi, kus umbes pool analüüsitud FB-postitustest sisaldasid Vene valeinfot. ISD vahendab, et kõige jagatum postitus Austrias oli jagatuimatest kolmas Saksamaal. Lisaks sellele on ISD uurijad tuvastanud, et FB-postituste sisu oli tihtipeale kopeeritud saksa blogist Anti-Spiegel, mida haldab Thomas Röper. „Spiegel“ tähendab „peegel“, nii et blogi nime saab tõlgendada kui „vastupeegeldust“. Anti-Spiegeli blogi autor on elanud ligi 15 aastat Venemaal ning valdab hästi vene keelt. See pidavat olevat argument, miks teda saab usaldada – sest ta saab infot justkui „otse allikast“.

Itaalias levivad narratiivid külvasid kahtlust Butša sündmuste ajakava suhtes. Üks aktiivsematest ajakirjanikest, kes suuresti panustas kahtluse ja umbusalduse levitamisse, oli itaalia reporter Toni Capuozzo. Ta avaldas oma kahtlasevõitu arvamusi ja täheldamisi Butša kohta oma FB-kontol ning meedia laenas ja jagas neid üsna kiiresti. Ta spekuleeris, et laibad leiti mitu päeva hiljem, juba pärast Vene vägede lahkumist. Ukraina ingliskeelne faktikontrolliplatvorm VoxUkraine koostas detailse vastuse kõigile provokatsioonidele, täpsustades, kes ja millal Butšas olemasolevate andmete põhjal liikus.

Loomulikult tekib küsimus, kuidas see kõik on võimalik. Ühest küljest peab uudisteallikate paljusus tagama ligipääsu erinevatele arvamustele, kuid vahel tekitab selline valikuvabadus pigem segadust ja vastumeelt. Meid on õpetatud, et propaganda on uudis valel kujul. Kuid info jõuab meieni mitmel viisil, näiteks ajakirjanduslike reportaažidega. Hispaania YouTube’i blogija Rubén Gisbert, kelle saatis Donbassi Venemaa, kajastab „tõeseid uudiseid“. Üks tema postitusi sisaldas videot, kus ta vaidlustas Butša sündmusi, väites, et mõrvata ja piinata oleks võinud pigem Ukraina kui Vene sõjaväelased. Kuna tema materjalid on hispaaniakeelsed, siis on propaganda mõjule avatud kogu hispaaniakeelne auditoorium, kelleni see video jõuab.

Vastuseks ülalpool esitatud küsimusele võib olla fakt, et 200-st ISD analüüsitud postitusest olid ainult kaks tähistatud märkusega This link is from a publisher Facebook believes may be partially or wholly under the editorial control of the Russian government. Ülejäänute kohta ei ole faktikontrolli kahjuks tehtud. Sellest saab järeldada, et nii Facebook kui ka teised sotsiaalmeediavõrgustikud võimaldavad valeinfo levikut ning toetavad passiivselt Vene agressiooni Ukrainas. Naiivne on mõelda, et Vene rünnak on suunatud ainult Ukraina võimude ja elanike vastu: ohustatud on meie demokraatlike väärtuste süsteem ning valikuvabadus. Olukord, mil ei suudeta valida, on sama murettekitav kui olukord, mil valikut pole.

Kõikidele intervjuudele ja tunnistajate lugudele vaatamata on materjal, kus eitatakse Butša sündmusi, mõrvu ja piinamisi, Facebookis tõetruust infost populaarsem. Kremli-meelsed infoallikad kajastasid Butša sündmusi väites, et leitud laibad on võltsitud ning kogu juhtum on lavastatud eesmärgiga seada ohtu Venemaa reputatsioon. Mainitud ISD uuringust saame teada, et antud ajavahemikus analüüsiti 200 postitust, millest 44 kajastasid Kremli arvamusi ning kuut on võimalik siduda kas Vene riikliku meediaga või saatkondadega. Kui me ei hakka sellest probleemist aktiivselt rääkima ja sel viisil oma vastupanu avaldama, siis kasvab selliste postituste arv kindlasti.

Lisaks eelnevale: 55 postitust, mille eesmärk oli ilmselt külvata kahtlusi Butša sündmuste kohta, on saanud mitu korda rohkem tähelepanu kui need, mis ei külvanud kahtlust, vaid kajastasid peamist Ukraina ekspertide tõestatud narratiivi. See kurvavõitu tähelepanu väljendus „laikides“, kommentaarides ning aktiivses jagamises.

Teistes riikides leidub samuti reportereid, kes annavad ebamäärast ja ebaselget infot kriitilistest sündmustest Ukrainas. Nad vaidlustavad peavoolumeedia seisukohti, väites, et kõik ei ole nii üheselt mõistetav, nii selge. Tihti kõlavad umbmäärased laused ja üleskutsed nagu „mõelge ise“, „sõltumatud eksperdid“, „meie lihtsalt esitame fakte“ jne. Ja see ongi üks propaganda eesmärkidest – äratada umbusaldust meedia suhtes, et inimesed kahtleksid selles, mida loevad ja lõpuks muutuksid apoliitilisteks. Kui lugejaskonnal puudub kindel seisukoht, siis talle võib „sööta“ leebelt öeldes erinevate varjunditega uudiseid.

Mis veel soodustab propaganda levikut? Vene presidendi fännikontod. Temal endal sotsiaalmeedias kontot ei ole, kuid neid peavad tema fännid ja toetajad, ja õnnestunult. ISD eksperdid on tuvastanud Facebookis ligi 10 Putini toetajagruppi, millele lisandus üle 100 000 jälgija alates 24. veebruarist ehk sõja algusest. Kokku on neil ligi 650 000 jälgijat, kes märkisid postitustele sel perioodil 3,5 miljonit reaktsiooni. Seda näitab meile ka statistika: FB jälgijate lõplik arv oli 5 678 752 lehekülge ja kontot, 37% rohkem kui Putinit promovate Instagrami-kontode arv. Vanim Instagrami-konto loodi umbes viis aastat tagasi, mis näitab pikaajalist tööd Putini imago loomisel. Erinevalt FB-st ja veebilehekülgedest domineerib Instagrami-kontodel vene keel. Sellest võib järeldada, et fookuses on vene ja vene keelt kõnelev elanikkond nii Venemaal kui välisriikides.

FB seadetest sõltuvalt annab iga reaktsioon (tujukujude või lihtsalt laikide kasutamine) grupi teistele kasutajatele märguandeid, mis soodustab massilist ja tihti sisusse süvenemata emotsioonide avaldamist. Vene riigijuhi toetus ongi neis gruppides nii suur, sest teda kujutatakse tavalise inimesena, kes hoiab ja kõigest jõust tahab tagada rahu ning armastab kutsikaid. Kutsikad on võti, mis mõjutab lugeja emotsionaalset tasandit, sest inimene, kes naeratades mängib kutsikatega, ei või alustada sõda. See pole talle iseloomulik, ütleb heitlik alateadvus. Seda meeldivust soodustavad ka veebirobotid, mille põhiülesanne on tekitada ettekujutust, et paljud inimesed on juba oma seisukoha avaldanud ning tujukuju või kommentaari jätnud. Ja enamus ei või ju eksida.

Kokkuvõttes on väga oluline rääkida, kuivõrd tähtis on asja- ja ajakohane infotarbimine ning kuidas me saame ennast võltsingute eest kaitsta. Eksimus on hirmus ja ohtlik, aga valdavalt on see esimene samm probleemi tuvastamisel ja teadvustamisel. Suurendada teadmisi ja mitte karta, kuigi me vahel midagi ei tea, on tähtsaim aste tsiviliseeritud inimkonna võidukäigus sõjas valedega. 

Kateryna Botnar
Eesti Rahvusraamatukogu meediapädevuse spetsialist